Rohunepp

Kaitse Eestis. II kategooria kaitsealune liik (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Millal võib Eestis kohata... Eestisse jõuab rohunepp aprilli teises pooles, lahkub augustis või septembris.                                         

Välimus. Rästast kogukam, pika sirge noka , jässaka keha pikkade peenikeste jalgadega ja pruukikirju sulestikuga lind. Rinnal,  kõhu all tugev ja selge vööditus; tiiva ülaosal on tume pikivööt, mida raamivad valgetipulised tiivakattesuled, tiivaalune tumedam. Ka maas seisval linnul on  selgelt näha valge tiivavööt.  Välimised sabasuled on laialt valged. 

Segamini võib ajada... Tikutajaga, sest need sarnastes elupaikades elavad liigid on ka välimuselt sarnased. Tikutajaga võrreldes on ta  veidi suurem ja tüsedam, nokk pisut lühem ja kõhul tugevam vööditus. Kõige lihtsam on neid eristada õhkutõusmise järgi: rohunepp tõuseb rohust peaaegu hääletult ja tema õhkutõus on sirgjooneline, samas kui tikutaja hüüab “kääts” ning lendab siksakiliselt üles.

Levik ja rändamine. Rohunepp pesitseb kohati Skandinaavia põhjaosas, Soomes, Poolas, Baltimaades ja Venemaal.Vähemalt pooltuhat haudepaari pesitseb Poolas ja Ukrainas. Erinevalt teistest nepiliikidest on rohunepp pikamaarändur, kelle rändeteed ulatuvad Aafrikasse – üle Sahara kõrbe, kuid teda on talviti kohatud ka Edela-Euroopas ja Loode-Afrikas.

Kus võib kohata... Suuremad ja elujõulisemad asurkonnad Eestis paiknevad suurtel jõelammidel – Suur-Emajõe, Kasari, Soomaa ja Mustajõe niitudel.
Haudeajal on rohunepi meelispaikadeks üleujutatavad luhaniidud, kuid teda kohtab ka teistel niisketel niitudel (heinamaadel, rannaniitudel), madal- ja siirdesoodes.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 4 aastat, pikim teadaolev eluiga on pea 14 aastat.

Eluviis. Alates aprilli lõpust kuni jaanipäevani koonduvad isasnepid õhtuhämaruse saabudes mängupaikadesse, mis asuvad mõnel kuivemal luhakühmul. Igal isasel on mänguplats, mida ta püüab kaitsta teiste isaste eest ja kus ta esitab omapärases küünitavas poosis mängulaulu. Aeg-ajalt jälitavad võitlusplatsile kogunenud isaslinnud üksteist, siis naasevad nad taas kiiresti oma platsile. Emaslindude saabumisel on kuulda ka rivaalide vahelist taplust ja võib näha üleskargavaid isaslinde. Turniir, kus isaslindude visisevad ja klõbisevad mänguhäälitsused kord hoogustuvad ja seejärel vaibuvad, kestab tavaliselt päikeseloojangust päikesetõusuni.

Pereelu. Rohunepp pesitseb vaid üks kord aastas. Nad paarituvad enda valitud isasega ja see ongi kogu nende paarisuhe; seejärel emane muneb, haub ja hooldab poegi üksinda. Rohunepi mättasse  peidetud pesasüvend on üsna sügav ja vooderdatud pehme rohuga. Juunis muneb emaslind 4 kollakas-rohekashalli laigulist muna. Ta haub neid 22-24 päeva, pojad saavad lennuvõimeliseks nelja nädala pärast. Suguküpseks saavad noorlinnud 2 aastaselt. Rohunepil on 1 kurn aastas.

Toidulaud. Tarvitab toiduks peamiselt vihmausse ning vähesel määral ka teisi mullaasukaid – mardikate ja kahetiivaliste vastseid, kaane ja hulkharjasusse.

Vaenlased. Röövlinnud ja vareslased, kiskjatest rebane, kährik ja mink.

Arvukus. Eestis pesitseb 600-800 rohunepi paari, Euroopas pesitseb 0,9-1,9 miljonit paari. Euroopas talvitub üle 310 tuhande linnu.

Iseärasused. Julge lind, tõuseb lendu lähenejast vaid mõne meetri kauguselt kas hääletult või  madala käheda „gääh“-häälitsuse saatel; lennutee üsna sirgjooneline ja lõpeb 20-40 m kaugusel äkilise mahapotsatusega (teistkordse ehmatamise puhul lendab kaugele).

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström „Põhjamaa linnud“, Varrak 2005
D. Couzens, „Linnud“, Varrak 2007
E.Kumari, „Eesti lindude välimääraja“, Valgus 1984
L.Jonsson , „Euroopa Linnud“, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000
http://www.birdlife.org/
http://blx1.bto.org/birdfacts/