Põldvutt

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Esimesed põldvutid võivad saabuda aprilli lõpus, kuid enamus siiski mai teises pooles. Tagasi lõunasse hakkavad lendama augustist.

Välimus. Põldvutt on lõokesesuurune lind, kel helepruun sulestik. Seljal ja külgedel kollase, pruuni ning mustaga kribuline muster. Kõhualune sulestik heledam ja ilma kattemustrita. Pea tumedam ja pealaelt jookseb kuklasse helekollane triip. Kukkedel on must nokaalune ja musta-valgetriibuline kurk. Kanadel ja noorlindudel on muster väiksemate täppidega ja üle põse jooksevad kaks musta triipu. Kui maapinnal tundub põldvutt suhteliselt ümar olevat, siis lendu tõustes on tiivad ettearvamatult pikad.

Segamini võib ajada... Sulestiku värvuse poolest leiab sarnaseid põllul pesitsevaid linde, kuid need on põldvutist kas tunduvalt suuremad või erineva käitumisega. Kui hinnata õieti linnu suurust, kuulda spetsiifilist laulu ja jälgida põldvutile omast soovi kohe uuesti maanduda, siis ei tohiks teistega liikidega segi ajada.

Levik ja rändamine. Euraasias ja Aafrikas avatud põllu- ja rohumaadel elutsev kanaline. Euroopas puudub ainult Islandil. Ainus Eestis pesitsev kanaline, kes ei jää siia talveks. Rändab ainult öösiti ja parves.

Kus võib kohata... Lagedal kultuurmaastikul, enamasti teravilja- ja heinapõllul. Väga hea kaitsevärvus, näha on võimalik ainult siis, kui hirmutad põldvuti lendu.

Eluiga. Kuni 11 aastat.

Eluviis. Põldvutt elutseb paraja kõrgusega rohttaimedega kultuurmaastikul. Liiga madal taimestik, mis ei paku varju vaenlaste eest, talle ei sobi. Ka ei sobi liigkõrge ja -tihe taimestik, mis takistab lendutõusu.  Emaslind vajab pesitsusperioodil, et vesi oleks kergesti kättesaadav. Kuivemates regioonides piirab just veepuudus põldvuti paljunemist. Põldvuti kombed on sarnased nurmkanale. Õhku tõusevad aeglaselt ja ka lend on aeglane. Kui ei ole rändega seotud õhkutõus, siis esimesel võimalusel püüab läheduses uuesti maanduda. Pelgliku linnuna väldib niidetud alasid. Erinevalt enamikest kanalistest põldvutt eriti ei sibli. Oma vudistava laulu järgi on liik ka nime saanud. Laulab enamasti hommikul ja õhtul, harva öösel. Väldib võimalusel üksi rändamist. Õhtul ennem edasilendu kogutakse parv hüüetega kokku. Häälitsustega kontakteerumist jätkatakse ka lennu kestel. Ennem koitu maandutakse parves võimalikult ühte kohta.

Pereelu. Isas- ja emaslinnud koonduvad 4-12 hektari suurustele ühispesitsusaladele. Varem saabunud isaslinnud meelitavad ülelendavaid liigikaaslasi oma kõlava hüüdega seal asuvatesse nn paaritumiskeskustesse. Ühispesitsusalal ega paaritumiskeskuses ei valda isaslinnud siiski omaette territooriumeid. Enamasti ületab pesitsusaladel isaslindude arvukus tunduvalt emaslindude arvukust. Kui saabuv emaslind maandub isaslinnu juurde, siis hakkab see ringikujuliselt ümber emaslinnu tantsima. Kuigi linnud saabuvad kohale juba varem, algab munemine alles juunis. Emaslind muneb ühe muna päevas 4-5 päeva järjest ja peab siis munemises 2-3 päevase pausi. Kurnas on enamasti 6-18 muna ja suurema kurna täismunemine võtab niiviisi aega üle 3 nädala. Emaslind alustab haudumist alles siis, kui kurn on täis munetud. Ta haub mune üksinda 18-20 päeva. Pojad kooruvad maksimaalselt kahe tunnise perioodi sees. See on võimalik tänu sellele, et umbes kaks päeva ennem koorumist teevad vutipojad munakoorde pisikesed augukesed ja hakkavad omavahel suheldes oma tegevust koordineerima. Läbi aukude saavad nad hingamiseks õhku. Need tibud, kelle munad ei asu tihedasti vastu teisi, ei suuda oma koorumistegevust teistega koordineerida ja võivad koorunud pesakonnast maha jääda ning hukkuda. Peale koorumist 18-20 päeva jooksul hooldab ja toidab emaslind poegi üksi. Pojad hakkavad lendama 9-11 päevastena, hea lennuoskuse saavutavad 19 päeva vanustena. Suguküpsus saavutatakse juba 6-8 nädalastena. Esimese pesakonna ebaõnnestumisel või soodsates oludes võib põldvutil meie piirkonnas olla ka teine kurn. Mida lõunapoolsem elupaik, seda pikem on pesitsusperiood. Kui Euroopas on see 3 kuud, siis Aafrikas kestab pesitsusperiood juba ligi pool aastat. Keenias paljuneb põldvutt aga aastaringselt ja võib muneda hooajal kuni 3 kurna.

Toidulaud. Maapinnal mitmesuguste umbrohtude seemned, putukad ja teised selgrootud. Emaslind vajab pesitsusperioodil väga proteiinirikast toitu. Talveperioodil on toidusedel ühekülgsem ja koosneb peamiselt ainult seemnetest.

Vaenlased. Suur osa järglasi võib surma saada heina- ja viljakoristusel. Kuna põldvutid toituvad, magavad ja pesitsevad maapinnal, siis on nad saagiks kõigile maapinnal toituvatele kiskjatele. Samuti jahivad põldvuti poegi maod. Lindudest on nende vaenlasteks kullilised ja öökullid.

Arvukus. Euroopas 1,3-2,7 miljonit paari. Euraasias arvukuseks arvestatakse 3,75-7,25 miljonit laulvat isaslindu. Pikaajaline hinnanguline arvukus Eestis 10-50 paari, aga see võib aastati kõikuda. Viimane suurema arvukusega aasta oli 2007.

Iseärasused. Maailma väikseim kanaline.

Põldvutt kodustati 16. sajandil ja teda peetakse ka praegu farmilinnuna. Aastas võivad nad muneda ligemale 300 muna. Eestis on põldvutist välja aretatud eraldi tõug – eesti vutt.
Osad põldvutid võivad põhja poole rännates Põhja-Aafrikas varakevadel juba teepeal esimest korda pesitseda, ennem kui edasi rändavad. Seejuures võivad selle esimese kurna noorlinnud samuti põhja suunas edasi rännata ja ning juba esimesel eluaastal seal pesitseda.

Kasutatud allikad.
www.Wikipedia.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://animaldiversity.ummz.umich.edu/s … urnix.html
http://genomics.senescence.info/species … arus_major
http://www.oncfs.gouv.fr/events/game_wi … ract01.php
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007
O. Renno (koostaja) ‘Eesti linnuatlas’ Valgus 1993