Kassikakk - öökotkas

Kaitse Eestis. II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Millal võib Eestis kohata... Kassikakku võib Eestis kohata aastaringselt, sest meie kassikakud on paigalinnud. Parim aeg kassikaku nägemiseks-kuulmiseks on varakevadel, kui siased võimsa uhhuutamise abil oma territooriume kuulutavad.

Välimus. (vaata pilte) Kassikakk püsib aastaringselt samas sulestikus. See tähendab, et tema puhke- ja hundsulestik on samasugused. Noorlindudel on mitu erinevat faasi, mille kestel nad üprisiki erinevad välja näevad. Emaslinnud on isastest kuni kolmandiku võrra suuremad. Isaste 'kõrvad' on püstisemad kui emaste omad.

Segamini võib ajada... Kassikakku on võimatu kellegagi segamini ajada, sest ta on lihtsalt niivõrd suur. Ometi tuleb igal aastal arvukaid teateid, et kassikakke on nähtud kultuurmaastikel ja inimasulate läheduses. Inimesed viivad eksiteele sulgkõrvad ja oranžid silmad, sest samasugused on ka kõrvukrätsudel.

Levik ja rändamine. Kassikakk on levinud pea kogu Euraasias. Kuna kassikakud on terve oma areaali ulatuses paigalinnud, siis rännet väga ei esine. Rännata võivad peamiselt noorlinnud omale territooriume otsides.

Kus võib kohata... Kassikakke võib trehvata rabamännikutes ja avaramates okasmetsades.

Eluiga. Vabas looduses kuni 26 aastat, vangistuses isegi 60 aasta ringis.

Eluviis. Kassikakk on peamiselt öise eluviisiga kakuline. Vastavalt toiduküllusele või selle puudusele võib kakke näha ka juba õhtuhämaruses või koidikul toimetamas. Kuid kuna nende saakloomad on suuremad ja neil on poegi tavaliselt vähem, kui teistel kakulistel, siis jätkub ühest tabatud saagist kauemaks ning vanematel ei teki pesitsusajal sundi end valges näitama hakata.

Pereelu. Kassikakud alustavad pesapunumisega varakult. Pesa rajavad nad maapinnale lohku, mahalangenud puutüve kõrvale või suurema kuuse okste alla. Pesakohat on tavaliselt kuskil nõlva peal päikesepaistelisel poolel. Nii kui lumi sulab alustab emalind munemisega ning tavaliselt ongi juba märtsi lõpus või aprilli alguseks 2-3 muna pesas. Haudeperiood on pikk - kuni 35 päeva. Pojad lennuvõimestuvad umbes kuu aja möödudes. Enne seda liiguvad nad pesa lähedal maapinnal ringi.

Toidulaud. Kassikakk jahib peamiselt närilisi uruhiirtest jänesteni, kuid ei ütle ära ka võimalusest mõnikord kitsetall pessa viia. Lindudest kuuluvad kassikaku toidulauale varesed ja tuvi ning harvem ka teised kakulised, nagu näiteks händkakk.

Vaenlased. Looduslikke vaenlasi, kes vanalindude kallale pääseks ei ole. Küllaga ohustavad kõiksugu nuuskurid nagu rebane ja kährik , kes vanalindude äraolekul võivad munad nahka pista või pisemate poegade kallale pääseda.

Nimetatud ohtudest suuremat mõju avaldab aga inimene, kelle tegevuse tagajärjel kassikaku elupaigad pidevalt vähenevad või kahjustatud saavad.

Arvukus. Arvukus varieerub Eestis erinevatel andmetel 100 kuni 150 paari vahel.

Iseärasused. Kassikakk on tohutult suur nagu näiteks merikotkas.

Kassikaku territooriumihüüde võib soodsa ilmaga mitme kilomeetri kaugusele kuulda.

Alates 2005. aastast vähemalt 5 kassikaku paari pesitsevad Soome pealinnas Helsinkis.

Kasutatud allikad.
BTO Birdfacts
Wikipedia
Euring Databank Longevity pages
J. Ephlick, J. Woodward "RSPB Linnud"
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005