Väike-kirjurähn

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata... Meie väike-kirjurähnid püsivad paigal aastaringselt, kuid talvel on päris arvukalt sisserändajaid põhja ja kirde poolt. Selles mõttes on suurem tõenäosus väike-kirjurähni kohata talvel, kuigi nad on igal aastaajal meie metsades toksimas ja kõikjal arvukad.

Välimus. (vaata pilte) Väike-kirjurähn püsib aastaringselt samas sulestikus, küllaga erinevad emas- ja isaslind üksteisest nagu rähnide puhul ikka. Isase väike-kirjurähni pealage ja otsmikku ehib punane "mütsike", emase pealael punast vähem.

Segamini võib ajada... Pisikest väike-kirjurähni on raske kellegi teisega segamini ajada. Meie teised rähnid on palju suuremad, kusjuures väike-kirjurähn on vaevalt varblasest kogukam.

Levik ja rändamine. Väike-kirjurähn on levinud üle terve Eesti ning meie linnud on üldjuhul paiksed, kuigi väljaspool pesitsusaega kindlaid territoorime ei mata ning esineb hulkumist. Küllaga rändavad väike-kirjurähnide liigikaaslased päris arvukalt igal talvel põhja ja kirde poolt Eestisse külmade talvede eest pakku.

Kus võib kohata... Väike-kirjurähn eelistab vahelduva iseloomuga leht- ja segametsi ning talle meeldib tegutseda selliste metsade äärealadel. Suurte metsamassiivide keskmes teda eriti ei kohta.

Eluiga. Kuni 9 aastat.

Eluviis. Väike-kirjurähn on suhteliselt varjatud eluviisiga, sest talle meeldib puutüve asemel hoopis haruokstelt toitu otsida, mistõttu ei ole ta nii nähtav. Pesitsusajal on ta oma tegemistes ka äärmiselt vaikne, väljaspool pesitsusaega aga küllaltki häälekas. Tema pisikese nokaga tehtud koputused ei kosta kaugele, kuid oma liikuva oleku poolest (toitu ei otsi ta kunagi ühelt puult kaua) võib teinekord silma hakata küll.

Pereelu. Pesa toksitake mõnesse pehmemasse puusse, millest pisike nokk jagu saab. Maikuus muneb emane sinna 4-6 muna. 14-15 päeva kestvaid haudekohustusi jagavad mõlemad vanemad. 19-22 päeva pärast koorumist lahkuvad pojad pesast ning hakkavad koos vanematega toitu otsima.

Toidulaud. Väike-kirjurähnid toituvad kõiksugu putukatest, keda leidub puukoore vahel ja ka pilliroo puitnud vartes.

Vaenlased. Looduslikke vaenlasi, kes ohustaksid vanalinde eriti ei ole. Võib ikka juhtuda, et mõni osav röövlind väike-kirjurähni tabab, kuid see on äga harv juhus. 

Arvukus. Arvukus on Eestis erinevatel andmetel kuni 5000 paari.

Iseärasused. Meie väikseim rähniline.

Kasutatud allikad.
BTO Birdfacts
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
J. Eplick, J. Woodward "RSPB Linnud", Dorling Kinderslet 2003
Oma silmad ja pea