Valgeselg-kirjurähn

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis.   II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Millal võib Eestis kohata... Meie valgeselg-kirjurähnid püsivad enamasti oma suurel territooriumil paigal aastaringselt, kuid talvel on päris arvukalt sisserändajaid põhja poolt, kes tõstavad talvel kohalikku arvust 2-3 korda. Selles mõttes on suurem tõenäosus valgeselg-kirjurähni kohata talvel, kuigi nad on igal aastaajal meie metsades toksimas.

Välimus. (vaata pilte) Valgeselg-kirjurähni püsib aastaringselt samas sulestikus, küllaga erinevad emas- ja isaslind üksteisest nagu rähnide puhul ikka. Isase laanerähni pealage ehib punane "mütsike", emase pealagi on ühtlaselt must.

Segamini võib ajada... [url=http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=215] Suur-kirjurähniga, kellest valgeselg on küll mõne sentimeetri jagu suurem, kuid sarnase värvilahendusega. Eristamiseks saab edukalt kasutada nii selga kui ka rinda. Valgeselja rind on triibuline ning selg kirju. [url=http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=215] Suur-kirjurähni rind on seevastu ühtlaselt valge ja seljal on selgelt eristatavad suuremad valged laigud.

Levik ja rändamine. Valgeselg-kirjurähn ei ole ühtlaselt üle Eesti levinud, vaid asustab arvukumalt suuremaid lehtmetsa ülekaaluga metsi, kusjuures okasmetadesse ta ei tüki. Meie valgeseljad püsivad enamasti talviti kodumaal, kuid põhjapoolsemad isendid tulevad neile karmimate talevede ajal rohkearvuliselt külla.

Kus võib kohata... Valgeselg-kirjurähn eelistab vanemaid metsatööstuse poolt puutumatuid lehtpuude ülekaaluga puistuid. Viimasel ajal läheb valgeseljal väga hästi ja niimoodi on nad jõudnud juba asustada ka metsistunud parkidesse ja puisniitudelegi.

Eluiga. Kuni 15 aastat.

Eluviis. Kuna ühel valgeselg-kirjurähni paaril on küllaltki suur territoorium, siis on neid sealt raske kätte leida ja võib väita, et nad on seetõttu küllaltki varjulise eluviisiga. Kuna valgeselgadel on vali ja kaugelekostev trummeldamine, siis see annab nende asukoha kiiresti kätte.

Pereelu. Rähnide pulmamängu algust tähistab suursugune trummeldamine ja pesakoha rajamine. Oma pesa toksivad valgeseljad tavaliselt ikka lehtpuusse, eelistades kaske ja haaba. Sinna muneb emalind aprilli lõpus või mai alguses 4-5 muna, millest 14-16 päeva pärast pisikesed rähnid kooruvad. Haudumise rasket tööd jagavad mõlemad vanemad. Pojad lennuvõimestuvad ja lahkuvad pesast 27-28 päeva pärast koorumist.

Toidulaud. Valgeselg-kirjurähnid toituvad putukatest, kelle tabamiseks kasutavad oma pikka keelt, mis isegi sügavamatesse puupragudesse pugenud valmikud ja vastsed ilusti kätte toob.

Vaenlased. Looduslikke vaenlasi, kes ohustaksid vanalinde eriti ei ole. Võib ikka juhtuda, et mõni osav röövlind valgeselg-kirjurähn tabab, kuid see on äga harv juhus. Pigem ohustab neid lehtpuulembelisi linde just lehtpuumetsade kadumine.

Arvukus. Suurim Eesti kirjurähn.

Iseärasused.
Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
L. Jonsson "Euroopa linnud", Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004
Oma silmad ja pea