Laanerähn - kolme varbaga rähn

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis.   II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Millal võib Eestis kohata... Meie laanerähnid püsivad paigal aastaringselt, kuid talvel on päris arvukalt sisserändajaid põhja poolt. Selles mõttes on suurem tõenäosus laanerähni kohata talvel, kuigi nad on igal aastaajal meie metsades toksimas.

Välimus. (vaata pilte) Laanerähn püsib aastaringselt samas sulestikus, küllaga erinevad emas- ja isaslind üksteisest nagu rähnide puhul ikka. Isase laanerähni kukalt ehib kollane "mütsike", emase pealagi on ühtlaselt must-valgekirju.

Segamini võib ajada... Pisikest laanerähni on raske kellegi teisega segamini ajada. Meie teised rähnid on palju suuremad ja väike-kirjurähn on palju väiksem.

Levik ja rändamine. Laanerähn on levinud üle terve Eesti ning meie linnud on üldjuhul paiksed. Küllaga rändavad laanekate liigikaaslased päris arvukalt igal talvel põhja poolt Eestisse, suurendades selliselt liigi kohapealset arvukust kaks kuni kolm korda.

Kus võib kohata... Laanerähn eelistab vanemaid puistuid, milles on rohkelt kuivanud puid, soovitavalt kuuski.

Eluiga. 6 - 7 aastat.

Eluviis. Laanerähn on suhteliselt varjatud eluviisiga. Ta häälitseb harva ja koputab vaikselt. Ühe puu pealt võib ta tundide kaupa toitu otsida, mistõttu ei reeda ta enda kohalolekut ka lennuga.

Pereelu. Eestis eelistavad laanerähnid pesapuuna kuivanud vanemaid kuuski, millesse isane väga pisikese augu puurib. Laaneärhnid on küllaltki hilised pesitsejad, sest emane muneb pessa 4-5 muna alles mai lõpus või isegi juunis. Haudumisel osalevad mõlemad vanalinnud ning nende vaeb saab tasutud 14 päeva möödudes, mil pisikesed kolme varbaga laanerähnid lõpuks kooruvad. Järgneva kolme nädala jooksul tuleb vanematel väga aktiivselt pisikesi toita, et nad 20-26 päeva pärast lennuvõimestuksid ning pesast välja lendaksid ja juba koos vanematega toitu otsima õpiksid.

Toidulaud. Laanerähnid toituvad kõiksugu puukahjuritest ja nende tõukudest.

Vaenlased. Looduslikke vaenlasi, kes ohustaksid vanalinde eriti ei ole. Võib ikka juhtuda, et mõni osav röövlind laanerähni tabab, kuid see on äga harv juhus. Pigem ohustavad laanerähni pesi kärbid ja nirgid, kes saavad suhteliselt madalale rajatud pesaauku sisse pugeda ja poegadele kurja teha.

Arvukus. Arvukus varieerub Eestis erinevatel andmetel 1000 kuni 2000 paari vahel.

Iseärasused. Laanerähnil on kolm varvast, teistel rähnidel on neid neli.

Kasutatud allikad.
Wikipedia
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
Oma silmad ja pea