Hallpõsk-pütt
Koostanud: Sven Zacek
FOTO: Sven Zacek
Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).
Millal võib Eestis kohata... Hallpõsk-pütt saabub Eestisse aprilli lõpuks, kuid läbirändajaid võib meie kodumaal näha kuni mai lõpuni. Soojematele maadele lahkuvad hallpõsed septembris-oktoobris. Hallpõsk-pütid toob Eestisse pesistusvajadus, sest siinsetel aladel leidub ikka kohti, kus saab oma järglased üles kasvatada. Talvituma jäävaid linde on kohtab harva.
Välimus. (vaata pilte) Hallpsk-püti isas- ja emaslindude välimused on sarnased, kuid hund- ja puhkesulestik on erinevad. Kui hundsulestikus hakkab kohe silma punane kael, siis puhkesulestik on peaaegu must-valge ja segatud hallidesse toonidesse, mis sobib rohkem kokku selle linnu nimega. Mujal maailmas nimetatakse hallpõsk-pütti ka punakael-pütiks. Tegelikult on ta mõlemat.
Segamini võib ajada... mõne teise pütilisega, eriti meil levinud tuttpütiga, kuid seda ainult kaugemalt vaadeldes, sest püttidele omaselt on neil mõlemal pikk ja sale kael, kuid tuttpütt on ikkagi selgelt suurem ja lähemalt paistab tema tutt kenasti kätte.
Levik ja rändamine. Hallpõsk-pütt pesitseb Euroopas ja Aasias, USAs ja Kanadas.Talvituvad hallpõsed peamiselt rannikuvetes. Rännuteed ei ole väga pikad ja tihti viivad vaid natuke lõuna ja läänepoole, et pääseda külmuvatest sisemaavetest lahtiste mereveteni.
Kus võib kohata... Hallpõsk-pütti võib kohata väikestel ja madalaveelistel jäänukjärvedel ja tiikidel, sügise poole ka rannikul.
Eluiga. Hallpõsk-püti eluiga on kuni 7 aastat.
Eluviis. Hallpõsk-pütt on suurepärane ujuja ja sukelduja. Selle tarbeks on ta jalad väga keha tagaosas, mis omakorda tähendab, et maismaal on ta väga saamatu, mistõttu ta maapinnale ei tükigi. Lennatagi hallpõskedele eriti ei meeldi, ohtu väldivad nad pikkade sukeldumistega, vaid tõelise hädaohu korral tõusevad nad lendu, kuid vajavad selleks päris pikka hoojooksu. Niimoodi näeb neid väljaspool rändeaega väga harva lendamas.
Pereelu. Hallpõsk-püti pulmamängud koosnevad paljudest keerulistest rituaalidest - erinevatest koos ujumistest, poseerimistest, sukeldumistest, tagaajamistest ning üheskoos häälitsemistest, mis meenutavad pigem pesitsusveekogul karjumist või röökimist.
Emane muneb aprilli lõpus või mai alguses 4-5 muna taimedest tehtud ujuvpesasse, mis on kinnitatud kalda- või veetaimestiku külge (pesa ehitavad linnud koos). Hauvad mõlemad vanalinnud keskmiselt 22-23 päeva. Kui pojad kooruvad, on nad kohe võimelised ujuma ja sukelduma, kuid eelistavad algul vanemate seljas ringi sõita. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud ca 2 nädala vanuseni, täiesti iseseisvaks saavad pojad 9-10 nädalaselt. Pojad saavad lennuvõimeliseks 7-9 nädalaselt.
Toidulaud. Hallpõsk-pütid toituvad peamiselt pisikestest kaladest, kuid veeputukad ja koorikloomad moodustavad samuti tähtsa osa kogutoidust.
Vaenlased. Vaenlasi ei ole hallpõsk-püttidel palju, pesitsemise ajal võib vanalind sattuda mingi või mõne teise poolveelise kiskja ohvriks. On täheldatud, et hallpõski on oma toiduks püüdnud suuremad kakud ja isegi kotkad.
Arvukus. Erinevatel andmetel on hallpõsk-pütte Eestis 300-400 paari (andmed vahemikust 1998 ja 2005). Euroopas - 20000-31.000 paari.
Iseärasused. Eestis on hallpõsk-pütid paljudest kohtadest suutnud sarvikpütte välja tõrjuda. Suurem ja tugevam hallpõsk lihtsalt võtab sarvikpüttide elupaigad käest ära.
Kasutatud allikad.
BTO Birdfacts
Wikipedia
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
Oma silmad ja pea
Kommenteerimiseks logi sisse!
|
Hallpõsk-pütt Podiceps grisegena
Kehapikkus. 43 - 58 cm.
Kaal. 750 - 1260 grammi.
Tiibade siruulatus. 60 cm.
|