Linavästrik

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Eestis ei ole kaitsealuseks liigiks.

Millal võib Eestis kohata... Kohapealsed pesitsejad saabuvad märtsi teisel poolel, põhjapoolsete pesitsejate läbiränne kestab terve aprilli. Sügisene läbiränne algab juba augustis. Hiljemalt oktoobris lõpeb läbiränne ja lahkuvad ka kohapealsed pesitsejad. Talvituma jääda üritavad üksikud linnud.

Välimus. (vaata pilte) Must pealagi ja rind, hall selg ja pikk valge äärisega saba. Tiivad on hallikaspruunid, suured pealtiiva kattesuled laia valge äärisega. Emaslinnul pea hallikas ja ka must rinnalaik pole nii suur kui isastel. Isaste must pealaik lõpeb seljale järsult, emastel sujuvalt. Laup, põsed ja kõht on valged. Puhkesulestikus isaslinnu kurgualune on valge ja rinnapealne must laik hobuseraua kujuline.

Segamini võib ajada... Linavästriku noorlinnu hänilase noorlinnuga, kuid viimasel puudub must rinnavööt. Vanemas eas on teistel västriklastel sulestikus kollast, mis teeb eristamise kergeks.

Levik ja rändamine. Levinud kogu Euraasias, v.a. Põhja-Jäämere saartel, arktilistel poolsaartel ning Araabia poolsaarel. Pesitseb ka Põhja-Aafrikas ja sealsed linavästrikud võivad päris paiksed olla. Suure kohastumisvõimega lind, kes võib Aafrikaga võrreldes teise äärmusena pesitseda mägedes kuni 3 kilomeetri kõrgusel ja põhjas kuni Gröönimaani. Eestis on rändlinnuna, üksikud isendid üritavad talvituma jääda. Valdav osa talvitamiskatseid kukub siiski läbi. Talvitub Lähis-Idas ja Kirde-Aafrikas.

Kus võib kohata... Linavästrikku ei pea inimasustusest kaugele otsima minema. Ta tuleb ise koju kätte.

Eluiga. Enamasti paar-kolm aastat, teadaolevalt kuni 12 aastat.

Eluviis. Elutseb ava- ja poolavamaastikul, sageli veekogude läheduses. Eelistab kultuurmaastikke, sh inimasulaid, kuna toitumiseks on vajalik madal taimestik. Enamasti tegutseb maapinnal, kus jookseb väga kiiresti. Lend madal ja lainjas. Iseloomulik on tema mängulend koos lauluga, kuigi laulab teistest västriklastest vähem.
Linavästrik on pesitsusperioodil äärmuslik territooriumikaitsja. Selleks piisab enamasti oma musta kurgualuse näitamisest. Tavaliselt väga territoriaalsed isased võivad lasta teisel linnul, nn satelliitidel, viibida oma territooriumil. Seda muidugi juhul, kui toitu leidub ohtralt. Vastutasuks peavad need linnud aitama territooriumi kaitsta. Satelliidiks saab muidugi ainult kas noorlind või vaba emane.
Talvel ühinetakse toitumiseks kuni 20 isendilisteks salkadeks. Kui talvitumisel osad isendid toituvad edasi individuaalselt, siis ööbima kogunevad nad kõik kindlasti salka. Kogunetakse sadade kaupa, aga harvad pole ka tuhandelised ööbimiskogumid. Uinumiseelse tunni-pooleteise jooksul ööbimiskogum korrastatakse ja linnud sätivad end väga korrapäraselt üksteisest keskmiselt 17 sentimeetri kaugusele.

Pereelu. Kausikujuline pesa tehakse kõrtest mitmesugustesse poollahtistesse õõnsustesse ja varjete alla, nii maapinna tasemele kui ka mitme meetri kõrgusele. Pesa rajamist alustatakse umbes kuu möödudes pärast saabumist. Esimene kurn munetakse täis mai alguses ja selles on tavaliselt 4-6 (7) muna. Haudumine kestab 12-13 päeva, hauvad mõlemad vanemad. Pojad lahkuvad pesast paari nädala pärast peale koorumist lennuvõimetutena ja vanemad toidavad neid veel umbes nädala. Enamasti on samal aastal veel teinegi kurn juuni keskel, kuid see on väiksem 4-5 munaga.

Toidulaud. Maapinnal joostes otsib rohttaimede varte vahelt ämblikke, väikseid putukaid ja nende tõuke ning seemneid. Üksikuna toitudes harrastatakse rohkem ka kiirete õhusööstude abil lendavate putukate püüdmist. Kui eemal märgatakse mingit väga ahvatlevat toidupala, siis järgneb selle juurde väga kiire jooks.

Vaenlased. Kõige suurem ohustaja linavästrikule on kass. Maapinnalise eluviisi tõttu vähemal määral ka teised väikekiskjad. Pesasid rüüstavad varesed, oravad. Mingil määral võib vaenlaseks lugeda ka kägu, kui see linavästriku munad või pojad pesast välja viskab.

Arvukus. 100-150 tuhat paari Eestis, viimasel ajal arvukus tõuseb. Euroopas 8-14 miljonit paari.

Iseärasused. Väga inimsõbralik liik, kel meeldib elada tugeva inimmõjutusega maastikel ja isegi linnades. Iseloomulik on pika saba pidev üles-alla vibutamine. Kasvatab Eestis pesitsevatest linnuliikidest kõige sagedamini üles käopoja. Linavästrik on Läti rahvuslind.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
http://www.euring.org
http://www.bto.org/birdfacts/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007
O. Renno (koostaja) ‘Eesti linnuatlas’ Valgus 1993