Hallkibu- e. kibutilder

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla

Millal võib Eestis kohata... Hallkibu-tilder võib sattuda Eestisse eksikülalisena kevadise ja sügisese rände ajal.

Välimus. Hallkibu-tilder on keskmise suurusega ja üsna priske tilder. Linnu selg, pea ja rinnaesine on hallikas-pruunid, kõhualune aga valkjas. Üsna pikk ja sale nokk on kergelt ülespoole kaardunud. Noka tipp on tumedat tooni, tüviku osa oranži tooni. Jalad on kollased ja suhteliselt lühikesed. Pesitsusperioodil on ta sulestik tumedam kui puhkeperioodil.

Segamini võib ajada... Hallkibu-tildrit on üsna kerge ära tunda: jalad on suhteliselt lühikesed, nokk on pikk ja ülespoole kaardunud, tipu osas tume tüve osas oranž. Kõige suurem sarnasus on tal vihitaja ehk jõgitildriga, kuid on viimasest eristatav pikema ja üleskaardunud noka, heledama sulestiku ja pikemate jalgade abil. Segamini võib teda ajada ka heletildriga, kuid ta on viimasest märkimisväärselt väiksem.

Levik ja rändamine. Kibutilder pesitseb põhjapoolsetel aladel, eeskätt just Soomes ja Põhja-Aasias. Meie lähipiirkonnas on ta pesitsema asunud viimaste aastakümnete jooksul. Talvitub Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Austraalias. Uuringud näitavad, et liik levib järk-järgult lääne poole, tänaseni on ta (Lääne-)Euroopasse sattunud eksikülasena.

Kus võib kohata... Kibutilder tegutseb taigas märgadel ja soistel aladel. Meeliselupaigad on mudaste kallastega veekogude ümbrus ning jõgede ja ojade suudmealad.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 16 aastat.

Eluviis. Kibutilder on vilgas lind. Toidu hankimisel teeb ta saagi haaramiseks kiireid ja äkilisi liigutusi. Madalas rannikuvees jahti pidadest teeb ka kiireid sööste väikeste kalade jälitamisel ja haaramisel.

Pereelu. Hallkibu-tilder ehitab pesa maapinnale. Tavaliselt vooderatakse mõni lagedal maapinnal või madalas rohus olev lohk kõrtega. Pesa ehitab ainult emaslind. Täiskurn, 3-5 muna, on mais. Haudumine kestab 20-22 päeva, hauvad mõlemad vanemat. Kibutildri pojad on pesahülgajad: pärast udusugede kuivamist hakkavad nad vanemate valve all pesa ümbruses ringi liikuma ning ise toitu hankima. Mõlemad vanemad hoolitsevad poegade eest kuni nende lennuvõimeliseks saamiseni. Noorlindude tiivad hakkavad kandma 25-30 päeva vanuselt. Sigimisvõimeliseks saavad noolinnud 2-aastaselt.

Toidulaud. Kibutilder toitub peamiselt ussidest, väikestest krabilistest, selgrootutest ning koorikloomadest. Toiduks kõlbavad ka vastsed ning mitmesugused veeputukad.

Vaenlased. Õhus varitsevateks vaenlaseks on suured röövlinnud. Maapinnal ohustavad punajalg-tildrit väikekiskjad, kelle saagiks võib ta ise, munad või noorlinnud langeda.

Arvukus. Eestis on viimase kümne aasta jooksul kohatud 9 korda, Venemaa Euroopa osas pesitseb 15-81 tuhat kibutildri paari (peamiselt Venemaal), kogu populatsiooni arvukus 160 000-1 200 000 isendit.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.environment.nsw.gov.au
www.birdguides.com
www.threatenedspecies.environment.nsw.gov.au
www.birdlife.org
www.eoy.ee