Mustsaba-vigle

Kaitse Eestis. II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu)

Millal võib Eestis kohata... Mustsaba-vigle saabub Eestisse enamasti aprilli algul. Pesitsuskohtadelt lahkutakse juulis. Augustis-septembris toimub sügisene läbiränne.

Välimus. Hundsulestik on väga muutuv, emaslinnud võivad olla täiesti hallid. Nii isaslinnul kui ka emaslinnul on lai valge tiivavööt. Pikad hallid jalad. Varbad on varustatud osaliste ujulestadega. Pikk, 11 cm, kergelt ülespoolde kõverdunud oranzikas nokk. Vöötsaba-vigle põsed, kael ja rind on punakaspruunid; isaslinnul rohkem kui kui emaslinnul. Rinna alumine osa ja kõht on valged, tumedate pikivöötidega. Sabaots on neil must. Noorlindudel on hele kulmutriip ning nende põsed on hallid. Puhkesulestik on neil enamasti hall.

Segamini võib ajada... Mustsaba-vigle võib ära vahetada vöötsaba-viglega. Mustsaba-vigle on saledam ning ta jalad ja kael on pikemad. Mustsabavigle nokk on sirge, vöötsaba-viglel kergelt ülespoole kaardu. Teinekord on abiks tuvastamisel ka poole noka värv, mis mustsabadel on oranzhikas ja vöötsabbadel roosakas.

Levik ja rändamine. Levinud parasvöötme Euroopas ja Aasias. Talvituvad Lääne-Euroopas, Põhja- ja Ekvatoriaal-Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Austraalias.

Kus võib kohata. Mõnikümmend aastat tagasi või mustsaba-viglet kohata Eestis läänerannikul ja saarte ranna.- ja luhaniitudel. Osa neist peatus isegi Võrtsjärve ümbruses. Nüüdseks on mustsaba-vigled taandunud ranna- ja luhaniitudele, soodesse ja rabadesse.

Eluiga. Keskmine eluiga on 11 aastat, vanim teadaolev aga 23 aastat ja 6 kuud.

Eluviis. Mustsaba-vigle on väga seltsiv lind ning nad moodustavad toitu otside suuri salke. Nad võivad vahepeal kuuluda isegi punajalg-tildri salka ning vastupidi. Nad kahlavad jalgupidi vees või otsivad oma pika nokaga muda seest toitu. Pesitsushoojala on ta vägagi rahutu lind ning tõstab iga pisema põhjuse pärast häält. Talvel eelistavad varjulisi pikkade mudaviirgudega kitsaid jõesuudmeid.

Pereelu. Pesa ehitatakse aasale, saartel ning ka rannaniitudele ning vooderdatakse kõrtega. Aprillis-mais muneb emaslind 4 rohekaspruuni laigulist muna. Haudumisest võtavad osa mõlemad vanemad ning see toimub vaheldumisi. Haudumine kestab 22-25 päeva. Mõne tunni pärast, peale koorumist, otsivad vanemad ja noorlinnud koos pisikesi pehmes mudas asuvaid loigukesi kus noored saavad ujuda ja toitu otsida. Mustsaba-vigled kaitsevad oma võsukesi väga kiivalt. Iga kahtlasemgi liigutus vareste, kajakate, kullide ja haigrute poolt saab karistatud. Paari päeva pärast, peale koorumist, lahkub emaslind talvituspaika, isaslind jääb veel mõneks ajaks koos võsukestega. Umbes 20 päeva pärast peale koorumist saavutavad noored lennuvõime. Osad noored jäävad veel pesitsuspaikadele, teised aga lahkuvad pesitsuspaikadelt koos isaslinnuga. Kuna isaslind ei tea kuhu emane talvituma lendas, siis valib ta suvalise talvituspaiga. Uuel pesitsushooajal kohtuvad nad eelmise aasta pesapaigas. Selline suhe kestab mitmeid aastaid. Uut paarilist hakatakse otsima alles siis, kui üks pooltest ei saabu pesitsuspaika. Noorlinnud pesitsevad esimest korda 2 aastaselt.

Toidulaud. Mustsaba-vigle toitub putukatest ja nende vastetest, rõngusussidest, molluskitest, koorikloomadest, ämblikutest, kala munadest ning konna kudest ja kullestest. Talvel toitutakse peamiselt ussidest ja limustest.

Vaenlased. Kõige suurem vaenlane on inimene, kes hävitab ta pesitsuspaiku, kuivendades märgalasid. Paljud linnud hukuvad tänu küttimisele. Euroopa Liidus tohib seda lindu küttida ainult Prantsusmaal.

Arvukus. Pesitsejaid on Eestisse jäänud vaid 600 – 1000 paari. Euroopas pesitseb 99-144 tuhat lindu, talvitub üle 64 tuhande linnu.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
J. Elphick, J. Woodward „RSPB Linnud“, Dorling Kindersley  Limited 2003, http://www.birdsofbritain.co.uk
http://www.arkive.org
http://www.birdlife.org