Väikehuik

Kaitse Eestis. II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Millal võib Eestis kohata... Väikehuik saabub Eestise aprillis- mais ning lahkub septembris- novembris.

Välimus. Väikehuik, nagu ka teised huigud, on jässaka kehaehituse, pikkade jalgade ja lühikese kaelaga. Nokk on tüvelt punane, ülejäänud nokk on roheline, samuti on ka jalad rohelised. Sulestik on kõhualt kuni peani hall, sarnaselt värbhuigule, pealaest alates algab aga pruunikates toonides sulestik. Emaslinnul puudub kõhualune hall sulestik, seevastu on emaslinnul valge kurgualune ja nägu, kõhualune on beežikas. Noorlind sarnaneb emaslinnule.   

Segamini võib ajada... Täpik- ja värbhuiguga. Täpikhuigust annab teisi huike eristada see, et tal on valge sabaalune ja kõige tähnilisem sulestik, värb- ja väikehuigul on aga keerulisem vahet teha. Mõningane vahe seisneb selles, et väikehuigul on hall osa kõhuall suurem kui värbhuigul, kuid see ilmneb vaid väga lähedasel uurimisel, kergem on vahet teha punase nokatüve järgi, mis on iseloomulik vaid väikehuigule. Nokatüve värv aitab vahet teha ka värbhuigu noorlinnul ja väikehuigu emaslinnul, kes on eriti sarnased.

Levik ja rändamine. Eestis on väikehuik haruldane haudelind, keda on kohatud pesitsemas Matsalu lahe, Pihkva järve, Lämmijärve ning veel mõne väiksema järve ääres. Euroopas piirneb väikehuigu leviala peamiselt idapool, kohati ka Kesk-Euroopas. Aasias jäävad tema pesitsusalad läänepoolsematele aladele. Talvituma rändavad väikehuigud Aafrikasse ja lõunapoolsematele Aasia aladele.   

Kus võib kohata... Väikehuik elutseb erinevalt teistest huikudest veidi sügavamas vees, hundinuiade ja roo vahel, mis pakub häid varjumisvõimalusi.

Eluiga. Teadmata.

Eluviis. Eluviiside poolest on väikehuik rohkem veega seotud kui teised huigud. Lisaks võimele liikuda osavalt oma elupaigas kasvava taimestiku vahel, on väikehuik erinevalt teistest huikudest hea ujuja, seega võib teda kohata vesisematel aladel kui teisi huike. Väikehuik on peiduline lind, teda pigem kuuleb kui näeb.
Väikehuik rändab öösiti.

Pereelu. Väikehuik on monogaamne ja territorriaalne lind. Paarid moodustatakse tavaliselt üheks pesitsushooajaks. Väikehuik ehitab pesa kuivemasse kohta, kaldataimestiku vahele, kuhu muneb emaslind 4-7 muna, mida asuvad mõlemad vanemad hoolega vaheldumisi hauduma. Haudumine kestab ca 21 päeva. Pojad lahkuvad pesast üsna pea ning nede eest hooltisevad mõlemad vanemad. Lennuvõimelisteks saavad pojad ca 50 päevaselt. Noorlinnud pesitsevad esimest korda 1 aastaselt.

Toidulaud. Väikehuigu toidulaud koosneb erinevatest vees elavatest selgrootutest, nagu ujurid, kahetiivaliste vastsed, limused jne.

Vaenlased. Väikehuiku ohustavad peamiselt erinevad väikekiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 20-50 paari, Euroopas 61-140 tuhat paari.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
L. Jonsson „Euroopa linnud“ Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000
http://en.wikipedia.org/wiki/
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.birdlife.org/
http://www.oiseaux.net/