Lammitilder

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Lammitilder on Eestis haruldane pesitseja. 2007. a. juuni seisuga oli teada vaid 3 kindlat pesitsuskorda, üldse on teda Eestis kinnitatud andmetel nähtud umbes 30 korda. Meile võib ta sattuda pigem kevadisel ja sügisesel rändel.   

Välimus. Lammitilder on väiksemat kasvu kurvitsaline. Linnu sulestik on pesitsushooajal hallikas-pruun, kõhualune ja kael aga valged. Lammitildri nokk on pikk ja peenike. Jalad on väga pikad ja kollakas-rohekat tooni. Pesitsusvälisel hooajal on lammitildri sulestik kahvatum: ta küll säilitab hallikas-pruuni tooni, kuid see on heledam ja kahvatum kui pesitsusaegne.

Segamini võib ajada... Lammitildrit võib segamini ajada heletildriga. Eristada aitab sulestiku värvus: lammitildri selg ja tiivad on tumedamad. Ka on lammitildri nokk sirge, heletildril aga nõrgalt ülespoole kooldunud. Lennul võib lammitildrit segi ajada punajalg-tildriga – hele kõhu- ja sabaalune on sarnased. Eristada saab jalgade värvuse järgi: punajalg-tildril on jalad punased, lammitildrile rohekas-kollased. Lammitildri tiivalöögid on ka kiiremad kui punajalg-tildri omad. Võrreldes punajalg-tildriga on lammitildri nokk peenem ja nõeljam.

Levik ja rändamine. Lammitildrid pesitsevad parasvöötmes. Nende põhiline leviala on Ida-Euroopast kuni Kesk-Aasiani välja. Talvituvad Aafrikas ja ka Lõuna-Euroopas.
Kus võib kohata. Lammitilder on niiskete ja märgade alade lind: järvede ja jõgede kaldad ning nendega külgnevad niisked ja soised niidud ja luhad. Ka mereäärsed niisked heinamaad on neile sobivaks elupaigaks.

Eluiga. Keskmine eluiga on 5 aastat.

Eluviis. Lammitildrid pesitsevad meelsasti mageveekogude mudastel ja poristel kallastel, veekogudega külgnevatel soistel niitudel ja heinamaadel ning muudel märgaladel, kus on külluslik ja lopsakas taimestik. Nad taluvad hästi ka soolakat vett ja seetõttu on nad rannikuäärsed niisked luhad nende üsna tavalised elupaigad.
Lammitildrid on ettevaatlikud linnud. Enamasti hangivad nad toitu üksi, väga toidurikastel aladel võivad nad koonduda väikestesse salkadesse. Viimasel juhul moodustavad nad tihtipeale ühisparvi heletildritega.
Lammitildrid pesitsevad üksikult või väikeste kolooniatena. Kolooniates pesitsedes ehitatakse naaberpesad hajusalt, üksteisest u. 10 m vahedega.

Pereelu. Lammitildrid hakkavad pesitsema aprillis. Pesitsusaladele tagasi jõudes tehakse mängulende, mis on sarnased teistele tildritele: kiire õhkutõus värelevate tiibadega, maapinna lähedal tiirutamine ja siis kiire laskumine. Kõik see toimub valju laulu saatel. Lammitilder on monogaamne liik: kord tekkinud paarid pesitsevad koos kogu elu.
Pärast paarilise leidmist asutakse pesitsema. Pesa teevad nad maapinnale: selleks valitakse sobiv lohukoht madalate heinatuttide või -mätaste vahel, mis vooderdatakse kõrtega.
Emane muneb 4-5 muna. Hauvad mõlemad vanemad ja haudeperiood kestab 26-29 päeva. Lammitildri pojad on pesahülgajad: pärast udusulgede kuivamist võivad nad juba pesa ümbruses ringi jalutada ning ise toitu hankida. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Noorlindude tiivad hakkavad kandma 35-40 päeva vanuselt. Pesitsusaladelt lahkutakse augustis. Suguküpseks saavad noorlinnud 1 aasta vanuselt.

Toidulaud. Lammitilder toitub põhiliselt putukatest ja ussidest. Ka tõugud, vastsed ja karbid moodustavad tema menüüs üsna olulise osa. Veekogude põhjamudast toidu saamisel loputavad nad saagi enne allaneelamist vees puhtaks.

Vaenlased. Õhus varitsevateks vaenlaseks on suured röövlinnud. Teiseks suuremaks ohuks on inimtegevus, eeskätt just põllumajanduses kasutatavad mürgid ja pestitsiidid. Mürgid ladestuvad putukatesse, kellest lammitildrid toituvad, ning mürgitatud alal toitudes võib putukate kaudu allaneelatud mürkide kogus olla linnu jaoks ohtlikult suur.

Arvukus. Eestis pesitseb 0-3 paari, Euroopas 12-32 tuhat paari.

Iseärasused. Lammitildrid järgnevad toiduotsingutel tihti teistele lindudele, eeskätt kalda lähedal toituvatele partidele, ja nokivad neid toidupalasid, mille teised linnud on maha jätnud või nähtavale ajanud.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.naturia.per.sg
www.birdsinbackyards.net
www.birdguides.com
http://tartu.postimees.ee
www.birdlife.org
http://213.46.15.50/birdz/doc2.cfm?trse … 0Sandpiper
http://jogu.pri.ee/elukad/linnud.html
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980