Tutkas

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. I kategooria (I kategooria liigid on liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja/või liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline).

Millal võib Eestis kohata... Tutkas on rändel aprilli lõpust maini ja juuli lõpust septembrini. Osad linnud jäävad suvel siia ka pesitsema.

Välimus. Tutkas on suur kurvitsaline. Hundsulestikus on isane lihtsalt äratuntav, tal on kirevalt värviline 'kohev' ülakeha, pealael on tutid. Nii isasel kui emasel on selg hallikaspruun ja kõht valge. Nokk on tumeoranzh koos tumeda tipuga. Emase pea on pruunitriibuline ja rind õrnalt telliskivikarva koos tumedate triipudega. Jalad on neil kollased. Talvesulestikus on mõlemad linnud sarnased, alakeha on valge pealpool on halliks. Noorlind meenutab talvesulestikus vanalindu, kuidtal on pea, kael ja rind rohekaspruun.

Segamini võib ajada... Tutkase noorlinde ruugerüdi noorlindudega. Lühidalt saab eristada neid jalgade värvi järgi, mis ruugerüdil on lühemad kollased ja tuikasel pikemad ja oliivikarva rohelised. Lisaks on tukal lennu ajal nähtavad pealpoolt heledad saba servasuled. Samuti, ruugerüdil on silma ümber heledam rõngas.

Levik ja rändamine. Tutkas pesitseb Põhja-Euroopas ja Põhja- ning Lääne-Aasias. Tutkas talvitub Lõuna- ja Lääne-Euroopas, Aafrikas ja Indias.

Kus võib kohata... Tutkas pesitseb niisketel rohumaadel. Rändel võib kohata rannikul ja ka sisemaa mudaste veekogude kallastel.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on pea 12 aastat.

Eluviis. Tutkas on pesitsusvälisel perioodil suhteliselt vaikne lind. Toitu otsib silmanägemise järgi, tihti nokaga muda seest urgitsedes.

Pereelu. Tutkase pereelu juures ei saa üle ega ümber nende pulmamängudest. Sarnaselt tetredele ja ruugerüdidele toimub neil 'lek', mille käigus isaslinnud kogunevad mänguplatsile ja hakkavad teineteisega mõõtu võtma. Eristatakse kahte sorti isaseid -- territorriaalseid-  ja 'satelliitisaseid'. Ühed meelitavad emaseid end kohevile ajades, võideldes parema koha eest platsil, teised üritavad territorriaalse isase platsil vaikselt saabunud emastega paarituda. Värvuse järgi on selgeks tehtud, et satelliitisased on rohkem valget värvi sulestikuga, territoriaalsed aga muud värvi kui valged. Huvitaval kombel olles rivaalid, meelitavad 2 erinevat isast rohkem emaseid kui üksikud isased. Paarituvast isasest sõltub ka poegade suurus ja võimekus. Peale paaritumist emane lahkub, isased haudumisest ega poegade kasvatamisest osa ei võta. Emane muneb keskmiselt 4 muna maapinnale rohust ehitaud pessa. Haudumine kestab 20-23 päeva. Pojad lennuvõimestuvad 25-28 päeva peale koorumist, noorlinnud paarituvad esimest korda 2 aastaselt.

Toidulaud. Menüüs on peamiselt putukad ja muud selgrootud, talviti ka taimeosad.

Vaenlased.* Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis pesitseb 200-500 paari, Euroopas 200-510 tuhat paari. Euroopas talvitub üle 3.400 linnu.

Iseärasused. Neil on tetredega ja sarnane pulmamäng (vt Pereelu alt).

2006. aastal kirjeldati kolmandat tüüpi isast tutkast -- 'emase jäljendajat'. Selline lind on suuruselt väiksem, kui teised isased ja tema hundsulestik ei ole mitte isaslinnu, vaid emaslinnu oma. Need linnud lähevad mänguplatsidele koos emastega ja üritavad seal salaja emasega paarituda. Selline isane on iga sajas isatutkas.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://identify.whatbird.com/
http://www.birdwatch.co.uk/