Soopart e. pahlsaba-part

Kaitse Eestis. Soopart ei kuulu looduskaitse alla ja on jahilind. Elupaiku kaitstakse. Pesitsev asurkond on II kategooria kaitsealune liik (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Millal võib Eestis kohata... Soopart saabub Eestisse märtsis-aprillis ja lahkub Eestist septembris-oktoobris.

Välimus. Soopart on keskmise suurusega, tõenäoliselt kauneim meie partide seast. Nad on pika sihvaka valge kaela, pruuni pea, ja valge kõhualusega. Valge kaelaosa lõikab triibuna külgedelt pea pruuni osasse. Küljed on neil hallid ning saba pikk ja kitsas ja terava kujuga. Tiiva värvideks must ning kollakasvalge. Emaslinnud on samuti nagu enamikel partidel valdavalt pruunikad. Tõsi, kael ja pea soopartide emaslindudel on märgatavalt heledamad.

Segamini võib ajada... Esmapilgul võib sooparti segamini ajada enamike partidega, isaslindu näiteks auli ja emaslindu sinikael-pardiga, lähemalt nägemisel on soopart selgelt äratuntav, peamiselt tänu oma pikale ja saledale kaelale ning 'päevitunud' näole.

Levik ja rändamine. Soopart pesitseb Euraasia ja Põhja-ameerika põhjaosas. Tema rändeteed on üsna keerukad ning suhteliselt raskesti määratletavad. Soopartide ränne kulgeb valdavalt edela-kirde suunalisel teljel (Ida-Atlandi rändetee). Samas on kinnitust leidnud ka liigi hajumine Musta mere äärde, Vahemere piirkonda ja Põhja-Venemaale.

Kus võib kohata... Sooparti võib kohata peamiselt järvedel, kitsastes lahtedes, rabades, soistel aladel ning jõesuudmetes. Suvel eelistab vähese taimestikuga avaraid ja niiskeid soiseid alasid. Talveperioodil eelistab sisemaa mageveekogusid.

Eluiga. Eesti andmetele tuginedes on vanim soopart elanud 7 aastaseks ja 7 kuuseks. Rekordvanuseks on antud 34 aastat ja 7 kuud. Üldiselt võib soopardi keskmiseks elueaks pidada 2 aastat.

Eluviis. Soopart on väljaspool pesitsushooaega väga sotsiaalne, ta moodustab suuri parvi koos teiste partlastega.Toitumiseks meeldivad neile maisi, riisi, nisu ja soiaoa põllud.

Pereelu. Paaride moodustamine toimub juba sügisel ja talve hakul ning lõppeb tavaliselt juba enne kui saabutakse pesitsusaladele. Uued paarid moodustuvad iga aasta kuid pesitsuspaikades on nad üsna valimatu sugueluga. Pulmamäng näeb välja selline, et isaslind ujub emaslinnu lähedal, pea maas ja saba püsti ning vilistab. Kui isasparte on rohkem, ajavad nad emasparti senikaua lennates taga, kuin järel on vaid üks isane. Paaritumine ise toimub vees, vahekorra ajal hoiab isaslind emaslinnu kaelasulgedest nokaga kinni. Peale vahekorda ajab isaslind aga pea püsti ja vilistab (päris ilma naljata).
Üldiselt teeb soopart tavaliselt pesa niisketele, vähese taimestikuga avaratele maastikele. Emaslinnud kraabivad 2 kuni 5 päeva enne esimese muna munemist valmis pesa. Heidavad kõhuga pesale, keerutavad ennast seal ja kaevavad jalgadega. Pesa vooderdatakse pehme rohuga. Pesa ehitus on sisuliselt katkematu protsess ning sügavus võib ulatuda maapinnast allapoolegi. Haudumise ja poegade eest hoolitseb emaslind, isased lahkuvad peale paaritumist ja kogunevad väikstesse parvedesse. Emaslind muneb 7-9 oliivirohelist ovaalset muna. Iga päeva varahommikul ühe muna. Kui 1 kurn mingil põhjusel hävib, muneb soopart asenduskurna. Emane haub 22-24 päeva. Kõik pojad kooruvad korraga 24 tunni jooksul ning emaslind haub neid just niikaua, kui nad on kuivad, misjärel juhatab ta nad kohe vette. Noored linnud on võimelised toituma kohe peale koorumist. Noored linnud on lennuvõimelised peale 40 – 45 päeva. Suguküpseks saavad soopardid 1 aasta vanuselt. 

Toidulaud. Soopart on omnivoor.  Menüü koosneb nii veeselgrootutest kui ka veetaimedest. Kaevavad mudas ja mudases vees isegi kuni 10-30 cm sügavuselt toitu. Söövad ka veekogude läheduses olevaid putukaid ning tigusid. Poegade esimeste päevade algne toidumenüü koosneb vastsetest, tigudest ja koorikloomadest.

Vaenlased. Soopardi peamisteks vaenlasteks võib pidada inimesi kuid langevad ka ilvese saagiks. Ka kullilised ning muud väikekiskjad kuuluvad soopardi vaenlaste hulka. Hävitatakse nende pesad ning munad.

Arvukus. Soopardi arvukuseks Euroopas arvatakse olevat 23 000 – 33 000 paari. Arvukuseks Venemaal pakutakse 150 000 – 300 000 paari. Erinevatel andmetel on sooparte Eestis 50 - 150 paari. Euroopas talvitub üle 120 tuhande linnu.

Iseärasused. Keskmine rändekiirus on soopardi puhul 4 kilomeetrit päevas.

Soopardi sihvakas ja voolujooneline keha on justkui loodud kiireks lennuks. Nad on võimelised saavutama lennukiiruseks kuni 145 km/h.

Kasutatud allikad.
http://www.deltawaterfowl.org
http://www.birdguides.com
http://www.mbr-pwrc.usgs.gov
http://blx1.bto.org
http://www.ejs.ee
http://www.birdsbybent.com
http://animaldiversity.ummz.umich.edu
http://jogu.pri.ee
www.wikipedia.org
Oma pea ja silmad