Ruugerüdi

Kaitse Eestis. Ruugerüdi ei kuulu looduskaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Ruugerüdi on Eestis väga harv eksikülaline, kindlat aega kohtamiseks ei ole..

Välimus. Ruugerüdi on pealpoolt pruun ja alakeha on kollakasbeezh. Tal on lühike must nokk ja kollased jalad. Tiivaalused on valged. Noorlinnud sarnavad vanalindudele, kuid tagakeha alumine pool on heledam.

Segamini võib ajada... Tutkase noorlinde ruugerüdi noorlindudega. Lühidalt saab eristada neid jalgade värvi järgi, mis ruugerüdil on lühemad kollased ja tuikasel pikemad ja oliivikarva rohelised. Lisaks on tukal lennu ajal nähtavad pealpoolt heledad saba servasuled, mida ruugerüdil ei ole. Samuti, ruugerüdil on silma ümber heledam rõngas.

Levik ja rändamine. Ruugerüdi pesitseb Alaskal ja Põhja-Kanadas ning Venemaal Wrangeli saarel ning Lääne-Tshukotkas. Talvituma lendavad Lõuna-Ameerikasse.

Kus võib kohata... Ruugerüdi pesitseb arktilises tundras. Väljaspool pesitsusaega eelistab madala rohukattega paiku, nagu golfiväljakud, lennujaamad, preeria, riisiväljad jne.

Eluiga. Teadmata

Eluviis. Ruugerüdi otsivad toitu suurtes parvedes, tihti ka koos teiste kurvitsalistega. Nende liikumine toitumisel on sarnane tüllide omale -- jooks-nokkime-jooks väikese suunamuutusega.

Pereelu. Ruugerüdi on kaldalindude hulgas eriline selle poolest, ent nende paarilise otsimine käib sarnaselt tetrede ja tutkastega, ehk siis mänguplatsimänguga (lek). Mänguplatsimängus osaleb 10 või vähem isast. Isastel on oma enesenäitamiseks territooriumid, kus nad oma tiilvaaluseid demonstreerivad ja vajadusel konkurentide eest kaitsevad. Emased käivad isasel enesenäitamise ajal 'külas' ja sobivuse korral toimub paaritumine. Isane haudumisega ega poegadega ei  tegele. Ruugerüdi pesa on pisikene rohust kausike maapinnale kraabitudlohus, tavaliselt veesilma lähedal. Emane muneb pessa 4 muna ja haub neid 19-25 päeva. Peale koorumist pojad toidavad end ise, kuid emane vaatab nende järele. Lennuvõimeliseks saavad pojad ca 21 päevaselt.

Toidulaud. Menüüs on peamiselt selgrootud, harva ka seemned.

Vaenlased.* Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis on ruugerüdi kohatud vaid ühel korral. Euroopas on väikesearvuline külaline pesitsusvälisel perioodil (kohatud Prantsusmaal, Suurbritannias, Iirimaal).

Iseärasused. Neil on tetredega sarnane pulmamäng (vt Pereelu alt).

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.birds.cornell.edu/
www.eoy.ee
http://www.birdweb.org/birdweb
http://identify.whatbird.com/