Kormoran e. karbas

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Kormoran ei kuulu looduskaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Kormoran saabub Eestisse märtsis-aprillis ja lahkub septembris-oktoobris.

Välimus. Kormoran on suurt kasvu pika sabaga lind. Ta on peaaegu üleni musta värvi, vaid valge lõuaaluse ja noka juures kollasest punaseni varieeruva laiguga. Pesitsusperioodil on täiskasvanud lindude jalgadel valged laigud. Noorlinnud on pruunikamad ja valge kõhualusega. Sulgimisperioodil tekivad lindude kaelale ja teinekord ka rinnale valge suled. Silm on kormoranidel nooruses pruun, vananedes muutub türkiisroheliseks. Varvaste vahel on kormoranidel lestad.

Segamini võib ajada... Euroopas on sarnane liik karikormoran. Kormoran on karikormoranist suurem, jämedama noka ja rohelise läige sulestikul puudub. Ameerikas on sarnane Phalacrocorax auritus, kellest kormoran on samuti suurem ja tal on noka juures vähem kollas/punast. Phalacrocorax sulcirostris'st eristab teda suurem kav ja toekam nokk.

Levik ja rändamine. Kormoranid on kõige levinum kormoraniliik maailmas. Nad on levinud Euroopas, Aasias, Põhja-Ameerikas, Aafrikas ja Okeaanias. Põhja- ja lõunapiirkondade linnud on üldiselt rändlinnud, soojemates paikades on kormoranid paigalllinnud. Rände pikkus on väga varieeruv.

Kus võib kohata... Pesitseb laidudel ja liivastel ning kivistel rannikutel. Toitu otsib vähegi sobivast veekogust, olgu selleks siis järv, kalakasvatuse tiik või meri.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 6 aastat.

Eluviis. Kormoran suudab sukelduda kuni 35 meetri sügavusele, kuid tavaliselt jääb sukeldumise sügavus 10 meetri piiresse. Toitu püüab kas sukeldudes või harvem madalas vees ka veepinnal ujudes. Püüab kalu, kes liiguvad veekogude põhjas, neid ujues taga ajades. Sukeldumine võib kesta 20-30 sekundit, harvemini ka 1 minuti. Vee all kasutab liikumiseks peamiselt jalgu. Ca iga kolmanda sukeldumise järel puhkab. Püütud saagi toob enne neelamist pinnale.
Kormoranid pesitsevad suurtes kolooniates, väljaspool pesitsusperioodi liiguvad väiksemate parvedena.

Pereelu.  Pulmamängude ajal on kormoranide valged jalalaigud hästi nähtavad. Üks mängu variant on, et isane on vees, lehvitab aeg-ajalt tiibu, ajab kaela õieli ja saba lehvikusse, et. Pesa ehitavad mõlemad linnud vetikatest, okstest ja muust kättesaadavast. Pesa ehitatakse kas maapinnale või madala puu peale. Pesakuhil võib olla kuni 1 meeter kõrge. Pesamaterjali varastavad ka teistest liigikaaslaste pesadest. Pesitsusaeg on varieeruv, võib pesitsda igal ajal, kui toitu on. Emane muneb aprillist juunini pessa 3-5 muna, ühe iga 2-3 päeva tagant. Hauvad mõlemad vanalinnud 28-31 päeva. Haudumise ajal on munad jalgade peal. Pojad on peale koorumist abitud, neid toidavad mõlemad vanemad algul enda poolt seeditud toiduga, hiljem tahke toiduga. Lennuvõimeliseks saavad pojad ca 50 päevaselt, vanematest sõltumatuteks 70 päevaselt peale koorumist. Noorlinnud paarituvad esimest korda 3 aastaselt. Kormoranidel on 1 kurn aastas.

Toidulaud. Menüüsse kuuluvad kalad ja koorikloomad, sisemaal ka konnad.

Vaenlased.* Peamiselt suuremad röövlinnud. Poegi ja mune himustavad ka rebased ja kajakad.

Arvukus. Eestis pesitseb 9-10 tuhat paari, Euroopas pesitseb 310-450 tuhat paari. Euroopas talvitub üle 420 tuhande linnu, neist Eestis 100-300 lindu..

Iseärasused. Kormoranide sulestik ei ole veekindel. See lihtsustab vee all ujumist, kuid raskendab lendamist. Seepärast peavad nad ennast ka kuivatama, et sulestik ära ei vettiks.

Hiina kalurid kasutavad enda huvides kormorani kalapüügioskust -- dresseeritud linnul on kaela ümber kas võru või nöör, et ta ei saaks kala alla neelata. Peale kala kättesaamist tuleb kaluril see vaid kormorani suust välja võtta.

Kormoranid võivad süüa pisikesi kivikesi, et paremini sukelduda.

Kormoran on üks väheseid linde, kes saab silmi pöörata.

Kormoran sööb 400-700 grammi kala päevas.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://identify.whatbird.com/
http://www.birds.cornell.edu/
http://www.birdsinbackyards.net/
http://www.oiseaux.net/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005