Lumekakk

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. III kaitsekategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata... Eestis on ta eksikülaline, kindlat aega ei ole.

Välimus. Isane lumekakk on peaaegu täiesti valge, mõne harva tumedama tähniga. Emaslinnud ja noorlinnud on ka valged, kuid  nende sulgedel on ka pruunikaid ja halle tähne. Tal on sulgedega kaetud jalad.

Segamini võib ajada... Sarnaseid liike ei ole.

Levik ja rändamine. Lumekakk pesitseb põhjapolaarjoone lähistel Arktikas. Talviti liiguvad lõuna poole, liikumise ulatus sõltub toiduvarudest.

Kus võib kohata... Lumekakk pesitseb tundras. Ta on avatud maastike lind. Rände ajal võib kohata ka veekogude kallastel.

Eluiga. Keskmine eluiga on 10-11 aastat.

Eluviis. Lumekakk on ainus kakk, kes peab 'ametlikult' jahti päeval, harvemini ka öösel. Teised kakud on rohkem öise eluviisiga.
Lumekakud on territoriaalsed linnud ning teiste lumekakkudega ei sotsialiseeru..
Lumekakud peavad jahti kõrgel postil istudes. Kui nad on saagi leidnud, lendavad nad hääletult temani ja püüavad saagi kinni kas õhust või teevad ka maapinnal enne püüdmist mõned sammud. Väiksema saagi neelab tervelt alla, suurema rebib enne söömist tükkideks.  Kui kaku kõht on täis, siis jätab ta saagi istumispuule 'mustadeks päevadeks'.
Lumekakk häälitseb ainult pesitushooajal, muul ajal on ta peaaegu vaikne.
Pesitsuse ajal kaitsevad pesa mõlemad vanalinnud, rünnates vaenlast ja püüdes teda pesast eemale meelitada. Huvitav on see, et ohuks võivad linnud lugeda juba 1 kilomeetri kaugusel olevat ohutekitajat.

Pereelu. Lumekakud on monogaamsed linnud, väga harva, kui toitu on külluses, võivad nad olla ka polügaamsed. Paarid püsivad koos ühe pesitsushooaja. Pesitsuperioodi algul valivad isased lumekakud pesitsuterritooriumi. Territooriumi suurus sõltub näriliste arvust. Emase meelitamiseks on isasel kurameerimisrituaal, mis koosneb enda näitamisest nii õhus kui ka maa peal. Isane lendab, näriline noka vahel või küünistes, laskub maapinnale, siis, olles seljaga emase poole, hakkab kummarduma, kuni on peaaegu vastu maapinda. Siis paneb ta saagi maapinnale ja lükkab seda emase poole. Teinekord võib ta pakutud närilise ka tiibadega katta. Kui emane ei tunne huvi, võib isaslind 'lisakingituse' näriliste näol juurde tuua. Kui emane 'kingi(d)' vastu võtab, on paar moodustatud.
Pesa ehitab lumekakk maapinnale hea nähtavusega kohale, eelistatult lumevabale künkale. Nad võivad sama pesakohta kasutada mitu aastat järjest. Pesa jaoks kraabib emane lumekakk augu, harva teeb ta sinna ka hädapärase vooderduse sulgedest ja taimestikust. Mais muneb emaslind 5-14 muna, sõltuvalt näriliste arvukusest. Muneb ühe muna iga paari päeva tagant, haudumist alustab esimese muna järel. Haub emane, isane toob talle süüa ja hoiab pesal silma peal. Pojad kooruvad ca 32-34 päeva pärast, poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud. Jällegi, isane toob süüa ja emane toidab poegi, rebides enne saagi pisikesteks tükkideks. Pojad lahkuvad pesas 14-26 päeva peale koorumist. Lennuvõimeliseks saavad noorlinnud ca 8 nädalaselt, vanalinnud toidavad neid veel mõne nädala peale seda. Suguküpseks saamise aeg ei ole täpselt teada, arvatakse, et see on vähemalt 2 aastat. Lumekakul on pesitsusperioodil 1 kurn. Harva, kui kurn hävib kohe munemise järel, võib muneda ka asenduskurna.

Toidulaud. Sööb peamiselt pisinärilisi. Kui näriliste arvukus on madal, sööb ka Arktikas pesitsevaid noorlinde. Oportunistlike jahimeestena ei ütle ära ka oravatest ja jänestest ning lindudest.

Vaenlased. Lumekakul ei ole just palju vaenlasi. Pesitsusperioodil on vaenlasteks polarrebased ja skuuad, kes poegi ja pesi himustavad. Ohuks on ka keskkonnamuutused, mis on inimtegevusest tingitud.

Arvukus. Eestis on lumekakk eksikülaline. Euroopas pesitseb 1.400-5.500 paari.

Iseärasused. Lumekakk on ainus kakk, kes on 'ametlikult' päevase eluviisiga.

Lumekakk peab püüdma 7-12 pisinärilist päevas, et rahuldada oma toiduvajadus.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://www.thewildones.org/
http://animaldiversity.ummz.umich.edu
http://www.owlpages.com/