Lagrits - oravhiir

Kaitse Eestis. Lagrits kuulub III kategooria kaitsekategooriasse (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Elupaik. Elab enamasti metsas või põõsastikes aga eelistab tammikuid. Liigub ringi põõsaste all ja kivide vahel ning mõnikord ka puude otsas. Sageli elab ka majades. Pesa ehitab ise. Pesa on ümmargune, küljel asuva sissekäiguga. Vooderduseks kasutab sammalt, sulgi ja karvu. Pesa asub enamjaolt põõsastes, puuõõnsustes või maaaluses urus. Talveuneks kasutab puuõõnsust, seinaõõnsust või koopaid.

Lagrits on valdavalt öise eluviisiga, kuid tihti tegutseb ka peale päikesetõusu. Talveuni kestab septembrist aprillini. Kasutub igal aastal ühte ja sama territooriumi, mille raadius pesast on u. 75-80 meetrit. Eriti häälekas on ta sigimisperioodil.

Segamini võib ajada. Mõne hiire või rotiga, kui valge tutiga saba näha pole ja valgust eriti peale ei paista.

Levik ja arvukus Eestis. Lagritsate levik Eestis on vähenenud ja neid kohata on suhteliselt raske. Arvukus on Lagritsal Eestis arvatavalt väga väike.

Eluiga. Keskmine eluiga on 5 aastat aga mõned lagritsad on elanud ka 9 aastasteks.

Pereelu. Lagritsad paarituvad põhimõtteliselt kohe peale talveund. Peale 21-23 päevast tiinust umbes juunis-juulis sünnib pesakonda 4-5 poega, kes on pimedad ja paljad. Pojad saavad nägijateks 20 päevaselt ning toitumise emapiimast lõpetavad kuu vanuselt ja suguküpseks saavad pooleaastaselt.

Toidulaud. Sööb meelsasti pähkleid, tammetõrusid, pungasi, putukaid, tigusi, lindude ja hiirte pesapoegasi ning ka mune.

Vaenlased. Nagu kõigil pisiimetajatel on ka kuhja-uruhiirtel väga palju vaenlasi. Kõik röövlinnud ja -loomad võtavad neid võimalusel saagiks.

Huvitavaid tähelepanekuid. Lagrits kasutab oma saba vaenlase küüsist pääsemiseks. Sellepärast ka see valge kohev tutt. Saba nahk irdub väga kiiresti.

Kasutatud allikad.
Animal Diversity Web
David W.MacDonald  Pirscilla Barett ‘’Euroopa imetajad’’
Wikipedia