Brandti lendlane

Kaitse Eestis. Brandti lendlane kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Elupaik. Brandti lendlased eelistavad elupaigana veekogude lähedusse jäävaid metsasid. Talveund magatavad nad koobastes, keldrites, kaevandustes ja tunnelites. Talveuni kestab oktoobrist märtsini.

Segamini võib ajada. Kuna nahkhiirlasi näeb peamiselt hämarikus või pimedas ning nad lendvad kiiresti ja kaootiliselt, siis on neid praktliliselt võimatu üksteisest eristada. Määrama saab hakata, kui leitakse puhkeseisundis nahkhiir, kes püsib paigal või magab talveund.

Levik ja arvukus Eestis. Brandti lendlase täpne arvukus on teadmata, kuid ta on väheldasel määral levinud üle terve Eesti.

Eluiga. Kuni 20 aastat.

Pereelu. Brandti lendlased paarituvad sügisel, kuid munaraku viljastumine toimub alles pärast talveund. Emased sünnitavad juunis-juulis ühe poja. Kolmenädalaselt hakkavad noored nahkhiired juba lendma ning iseseisvuvad järgmise kolme nädala jooksul.

Toidulaud. Tulenevalt Brandti lendlase suurusest jahivad nad ka väiksemaid saakloomi. Jahipidamine algab õhtuhämaruses ja jahisaagiks on peamiselt ööliblikad ning kärbsed.

Vaenlased. Brandti lendlase suurimaks vaenlaseks on elupaikade kadumine, peamiselt põllumajanduse tõttu. Samuti ohustavad teda kõiksugu põllumajanduses kasutatavad mürgid. Looduslikke vaenlasi Brandti lendlasel praktiliselt pole.

Huvitavaid tähelepanekuid. Brandti lendlase poolt tekitatud helide, mille abil nad kajaloodimist kasutavad, lainepikkuseks on 35 - 80 kHz.

Eestis nimetatakse Brandti lendlast ka tõmmulendlaseks.

Kasutatud allikad.
Brandt's bat
Wikipedia
BBC Wildfacts