Hõbekajakas

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Hõbekajakas pole Eestis kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata. Hõbekajakat võib Eestis kohata aastaringselt.

Välimus. Pea, kael ja kõht on valged. Selg ja tiivad on hallid. Tiiva otsad on mustad, valgete täppidega. Nokk on kollane, punase laiguga. Jalad on heleroosad, Eestis elaval alamliigil ka kollased. Isaslinnud on suuremad kui emaslinnud.

Segamini võib ajada... Euroopas kalakajakaga, tõmmukajakaga ja koldjalg-hõbekajakaga. Hõbekajakas on kalakajakast suurem ja tiibadel on rohkem heledaid märke, samuti on nokal punane laik, mida kalakajakal ei ole. Tõmmukajakast eristab teda täiesti valge tiivaalune ja heledam selg. Hõbekajakal on koldjalg-hõbekajakast lühemad jalad, tiivad ja kael ja heledam selg ning tiivapealsed. Ameerikas on samuti mitmeid sarnaseid kajakaliike, keda eraldi siinkohal välja tooma ei hakka.

Levik ja rändamine. Hõbekajakaid võib kohata Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Aasias. Kevadine ränne algab märtsis. Septembris, oktoobris rändavad osad linnud lõunasse. Paljud jäävad ka talvituma.

Kus võib kohata... Hõbekajakat kohtab rannikul, saartel kui ka sisemaal. Talveperioodil võib neid kohata prügilates, kus nad käivad toitu otsimas.

Eluiga. Hõbekajaka eluiga on keskmiselt 19 aastat.

Eluviis. Hõbekajakad on seltskondlikud ja nad eelistavad pesitseda kolooniates. Kolooniaga liitudes jäävad linnud sellele truuks. Hõbekajakad võivad kasutada samu pesitsuspaiku 10 kuni 20 aastat. Toitu püüab kas kõndides või ujudes. Võib ka varastada toitu teistelt lindudelt.
Hõbekajakatel on selge hierarhia, mille määrab suurus ja füüsiline jõud. Omavaheline suhtlemine on väga kõrgelt arenenud -- sama häälitsuse tähendus sõltub keha-, tiibade- ja peahoiakust või isegi teise linnu kaugusest.
Vaatamata sotsiaalsusele väldib hõbekajakas füüsilist kontakti ja hoiab teiste liigikaaslastega mõõdukat vahemaad. Kui vahemaa väheneb linnule sobimatuks, toob see kaasa omavahelise arveteklaarimise.

Pereelu. Hõbekajakad valivad partneri tavaliselt märtsi keskel. Kui kaaslane leitud, alustatakse pesa ehitusega. Sageli kasutatakse ka vanu pesasid. Aprillis-mais muneb emalind turvast, rohust ja adrust tehtud pessa kolm rohekat tumedaplekilist muna. Haudumisest, mis kestab 25-33 päeva, võtavad osa mõlemad vanemad. Haudumise ajal keerab aeg-ajalt ettevaatlikult nokaga muna ringi tagamaks järelkasvu üthtlast arengut. Poegade eest hoolitsevad samuti mõlemad vanemad. 5-6 nädala möödudes saavad pojad lennuvõime. 40-60 päeva pärast alustavad noored iseseisvat elu. Noorlinnud pesitsevad esimest korda 4 aastaselt.

Toidulaud. Hõbekajakas sööb peaaegu, et kõike - kalu, limuseid, putukaid, kalarappeid, jäätmeid nii maalt kui veest. Pesitsusperioodil võib esineda ka kannibalismi, kus süüakse liigikaaslaste mune või siis poegi. Kannibalismilembelised on tavaliselt need linnud, kes on kaotanud oma muna/poja.

Vaenlased.* Röövlinnud, pesitsuse ajal ka teised suuremad kajakad ja väikekiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 35-50 tuhat paari, Euroopas 760.000-1.400.000 paari. Eestis talvitub 10-20 tuhat lindu, Euroopas üle 800 tuhande linnu.

Iseärasused. Hõbekajakas joob regulaarselt puhast vett, kui seda on saada. Kui aga puhast vett ei ole siis ta lepib ka mereveega. Hõbekajakal on silma ümber näärmed, mis eritavad soola. Eritunud soola võib näha kajaka ninasrõõrmete juurest ja noka otsast maha kukkumas.

Hõbekajakas näeb ultraviolettvalgust.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
J. Elphick, J. Woodward „RSPB Linnud“, Dorling Kindersley  Limited 2003, London
http://www.birds.cornell.edu
http://www.ffdp.ca
www.birdlife.org.
www.wikipedia.org
http://www.bto.org/birdfacts/