Suurkõrv

Kaitse Eestis. Suurkõrv kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Elupaik. Suurkõrvad eelistavad okas-, lehtmetsi, samuti koduaedasid ja parkmetsi. Suvised redutamispaigad on puuõõnsustes ja pööningutel. Talveund magavad suurkõrvad õõnsustes, majaseinte tühimikes, keldrites, koobastes ja tunnelites.

Segamini võib ajada. Kuna nahkhiirlasi näeb peamiselt hämarikus või pimedas ning nad lendvad kiiresti ja kaootiliselt, siis on neid praktliliselt võimatu üksteisest eristada. Määrama saab hakata, kui leitakse puhkeseisundis nahkhiir, kes püsib paigal või magab talveund.

Levik ja arvukus Eestis. Suurkõrv on sobivates elupaikdes levinud üle terve Eesti.

Eluiga. Keskmine eluiga on 5 aastat, kuid on registreeritud ka 30 aastaseks elanud suurkõrv.

Pereelu. Suurkõvad paarituvad sügisel ning üks poeg sünnib järgmise aasta juuni keskpaigas. Emasloom talletab talvitumise ajaks isase sperma oma üsas ning loode hakkab arenema alles pärast talveund. Pojad iseseisvuvad ja lennuvõimestuvad juuli lõpuks.

Toidulaud. Suurkõrvad on aktiivsed ainult pimedas ning nende peamiseks saagiks on ööliblikad, kuigi nad püüavad puuokstelt ka tõuke, ämblikke ja teisi putukaid. Saagi tabamiseks pimedas kasutavad nad kajaloodi. Suurkõrvad tekitavad ultraheli laineid, mis jäävad inimkõrva kuuldeulatusest välja ning lainete tagasipõrkumisel määravad saagi asukoha. Ükski putukas ei saa niimoodi toimetada, et suurkõrv teda ei kuuleks.

Vaenlased. Suurkõvade suurimaks vaenlaseks on elupaikade kadumine. Olgu selleks õõnsate puude vähenemine või siis vanade inimelamute lammutamine. Looduslikke vaenlasi suurkõrvadel praktiliselt pole.

Huvitavaid tähelepanekuid. Suurkõrv on üks vähestest nahkhiirtest, kes kasutab saagijahil  lisaks kajaloodimisele ka suurel määral silmanägemist.

Puhkeseisundis suurkõrvade kõrvad on tavaliselt peidetud kas tiiva alla või oinasarvede kujuliselt keha pool kaardus.

Suurkõrvade poolt tekitatud helide lainepikkuseks on 25 - 50 kHz ning see heli on eriti vaikne. Seepärast kutsutakse suurkõrvasid mitmel poole ka "sosistavateks nahkhiirteks".

Kasutatud allikad.
Brown long-eared bat
Wikipedia
BBC Wildfacts