Tähnikhirv

Kaitse Eestis.Tähnikhirv on pärit Ida-Aasiast ja on Eestis võõrliik ning ta võib meie loodust kahjustada. Tähnikhirv ei ole Eestis kaitse all.

Tunnused. Suvel on selja mõlemal küljel valged tähniread ning loom on ise kastanipruun. Talvel on isased hallid või mustjad ning emased helepruunid või hallid ja täpid on mõlemal loomal ebaselged või puuduvad üldse. Sarved on kuni 8 haruga kummalgi sarvel üks ettepoole ulatuv haru.

Elupaik. Eelistab niiskeid tiheda alustaimestikuga leht- või segametsasid, mille läheduses on põlde. Võib liikuda ka okaspuunoorendikes.

Eluviis. Enamjaolt hämarikuloom, kes liigub nii hommikul kui ka õhtul. Varem oli ta aktiivne ööpäev läbi, kuid inimtegevuse tõttu liigub rohkem hämarikus. Pullide liikumispiirkond võib ulatuda kuni 12 hektarini. Emanjaolt kipuvad elama karjades, mis on külmal ajal ja toidu nappusel suuremad ning muul ajal väiksemad. Isasloomad on domineerivad.

Segamini võib ajada. Kui teda kellegil näha õnnestub siis vaevalt teda segamini mõne teise loomaga ajada saab. Kuna tähnikhirvi on Eestis äärmiselt vähe, siis võib esimene pähetulev mõte olla punahirv, kuid tähnid räägivad kiiresti tõe välja.

Levik ja arvukus Eestis. Tõenäoliselt seda looma Eestis ei ole, kuid vahel võib ta ida-poolt siia sattuda. Kõige tõenäolisemalt võib teda kohata Kirde-Eestis kuhu ta Leningradi oblasti kaudu sattuda võib.

Eluiga. Võib elada kuni 15.aastaseks.

Pereelu. Tähnikhirved paarituvad augusti lõpust oktoobrini, mille ajal pullid toovad lagedale kõrgeid, tõusva ja langeva heliga häälitsusi, mida nad kordavad 3-4 korda. Innaaja lõpupoole võib kostuda ka rämedaid madalaid möirgeid. Emasloomad aga mökitavad ja urahtavad. Poegimine toimub mais-juunis, kui sünnib ainult üks vasikas (väga harva ka kaksikud), kes kaalub kusagil 3kg. Vasikad võõrduvad emapiimast 6-10 kuu vanuselt aga rohtu söövad nad juba kuu vanuselt. Suguküpsus saabub küll 16-18 kuu vanuselt, kuid füüsiline küpsus alles 4. aastaselt. Vasikate eest hoolitseb ainult emasloom.

Toidulaud. Tähnikhirve maiuspaladeks on kõrrelised ja tarnad, kuid ta sööb ka noori lehti ja võrseid (eriti luuderohi, astelpõõsas, okaspuud, kanarbik), tammetõrusid, puukoort ja seeni. Väidetavalt suudab ta punahirvest paremini seedida madala kvalikteediga kiudainerikast toitu.

Vaenlased. Suuremad kiskjad ja inimene, kes jahib ilusat looma põhiliselt liha ning tema pead kaunistava sarvepaari pärast.

Huvitavaid tähelepanekuid.
Võib põhjustada metsades majandulikku kahju.

Elu jooksul suureneb nii sarvede suurus kui ka harude arv.

Eestis on tabatud üksikuid isendeid.

Kasutatud allikad.
Animal Diversity Web
David W.MacDonald  Pirscilla Barett ‘’Euroopa imetajad’’
Wikipedia