Kõvernokk-rüdi e. kõvernokk-risla

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Kõvernokk-rüdi ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Kõvernokk-rüdi on läbirändel maiss ja augustist septembrini.

Välimus. Kõvernokk-rüdi on keskmise suurusega kurvitsaline. Tal on pruunikaspunane pea , kael ja rind. Keha ülapool on tumehall, kõhualune ja tiivaalused on valged. Must nokk on suhteliselt pikk ja allapoole kaardu. Talvel on ta pealtpoolt helehall ja altpoolt valge. Noorlindudel on halli-pruunisegune selg, valge kõhualune ja aprikoosikarva rind.

Segamini võib ajada... Noorlinde võib segamini ajada soorüdiga, kuid nad on suuremad, pikemate jalgade, noka ja sabaga. Silmade juures on neil valge triip ja aprikoosikarva rind. Talvesulestikus kõvernokki saab eristada kuju järgi, muidugi ka noka järgi. Sulestikult sarnaneb samuti suurrüdiga, viimasel puudub kõver nokk. Lennul kõvernoka eristamine on lihtne -- tal on valge taguots koos musta sabaga.

Levik ja rändamine. Kõvernokk-rüdi pesitseb kitsas alas Siberi arktikas, talvitub Lääne-Aafrikas ja Sahaara kõrbe ümbruses.

Kus võib kohata... Kõvernokk-rüdi võib kohata tundras ja rannikul, harva ka mageveekogude ääres või luhtadel.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on üle 27 aasta.

Eluviis. Kõvernokk-rüdi seltsib toidu otsingul teiste kurvitsatega, kuid mitte oma liigikaaslastega. Erand on ränne, kus moodustatakse ka liigikaaslastega ühiseid parvi. Ta otsib süüa tavaliselt jalgupidi kuni kõhuni vees olles, lakkamatult nokaga liiva sorkides (nagu õmblusmasin). Toitu otsida võivad nad tunde ja võib soodsa mõõnaperioodi ajal seda teha ka öösiti. Ussid, mis nad leiavad, pesevad enne söömist puhtaks.

Pereelu. Kõvernokk-rüdi on monogaamne lind. Isased kõvernokk-rüdid tulevad tavaliselt samasse pesitsuskoha aastast aastasse. Isane kuulutab saabudes laululennuga oma territooriumipiire. Emaslind ehitab pesa kõrgemale kohale rohumaal vesise koha või veekogu lähedale. Peale paaritumist isaslind lahkub ja emane haub mune üksinda, haudumine kestab kesmiselt 21 päeva. Noorlinnud pesitsevad esimest korda 2 aastaselt.

Toidulaud. Sööb peamiselt veeselgrootuid. Pesitemise ajal ka kuival maal elavaid usse ja putukaid ning nende vastseid.

Vaenlased. Väikekiskjad ja röövlinnud. Nende pesitsemise edukus sõltub närilistest -- kehval näriliste aastal toituvad kõvernokk-rüdi poegadest polaarrebased ja ka röövlinnud.

Arvukus. Eestis on kõvernokk-rüdi harvemapoolne räbirändaja, Euroopas talvitub üle 100-1000 lindu.

Iseärasused. See liik paaritub harva ka älverüdi (Calidris acuminata) ja kiripugu-rüdiga (Calidris melanotos).

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://identify.whatbird.com/
http://www.birdguides.com/
http://www.birdsinbackyards.net
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005