Väikerüdi e. väikerisla

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Väikerüdi ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Väikerüdi on läbirändel maist juunini ja juulist septembrini.

Välimus. Väikerüdi on väikest kasvu kurvitsaline, väikse musta noka, mustade jalgade ja kiirete liigutustega. Varvaste vahel ujulestasid ei ole. Hunduslestikus on seljal V-kujuline valge kujund, valge kurgualune, orazhikas-pruun tumedate tähnidega rind. Kõhualune on valge.  Puhkesulestikus on linnul seljal kaks valget triipu ja selg on hall. Noorlindudel on hele pealagi ja roosakas rind.

Segamini võib ajada... Värbrüdi ja leeterürdiga. Värbrüdil on lühemad jalad ja pikemad tiivad kui väikerüdill. Värbrüdil on ka kollakas-rohelised jalad, väikerüdil mustad. Leeterüdi on väikerüdist suurem ja hundsulestikus ühtlasema pruunika peaga. Hundsulestikus eristab väikerüdi mõlemast eelmisest seljal ilutsev valge V-kujuline kujund.

Levik ja rändamine. Väikerüdi pesitseb Euraasia arktikas, talvitub Aafrikas ja Lõuna-Aasias.

Kus võib kohata... Väikerüdi võib pesitsusajal kohata rannikutel ja tundrasaartel. Rände ajal on ta tavaliselt rannikul.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on üle 23 aasta.

Eluviis. Väikerüdi otsib toitu muda seest  kas madalas vees või veest vabanenud rannaalalt.Seltsib teiste rüdidega, kõige tihedamini võib teda kohata koos soorüdidega.

Pereelu. Väikerüdi on polügaamne lind, nii emane kui isane võivad paarituda mitme isasega. Emane muneb  keskmiselt 4 muna maapinnaõnarusse, mis on paju ja kaselehtedega ääristatud. Haudumine kestab 21-23 päeva ja hauvad mõlemad linnud. Vanalinnud võivad samal ajal haududa ka teist pesakonda. Noored saavad lennuvõimeliseks 15-18 päeva peale koorumist.

Toidulaud. Menüüsse kuuluvad peamiselt putukad, ka molluskid ja koorikloomad.

Vaenlased. Väikekiskjad ja röövlinnud. Kui on kehv näriliste asta, toituvad värbrüdidest lumekakud ja ännid.

Arvukus. Eestis on tavaline läbirändaja, Euroopas pesitseb 46-460 tuhat paari (peamiselt Venemaal). Euroopas talvitub üle 9.100 isendi.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://identify.whatbird.com/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005