Lendorav

Kaitse Eestis. Lendorav on Eestis I kategooria kaitse all olev liik. I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Samuti on keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites.

Tunnused. Lendoraval on erinevalt tavaoravast jäsemete vahel olev nahakurd, mis sirutub kehast eemale kuid kui see kasutuses ei ole, siis seda ei märka. Tal on ka öiseks nägemiseks kohastunud suured silmad.

Elupaik. Lendorav elab vanades haavikutes, kuusikutes, lepikutes, kaasikutes ja lehtpuu ülekaaluga segametsades. Oluline on vanade, õõnsustega haabade olemasolu. Enamjaolt teeb ta pesa rähni poolt mähajäetud pesasse ning tavaliselt asub see enam kui 3 meetri kõrgusel. Talveks aga ehitab ta omale pesaõõnsusesse kerakujulise kambri, mis koosneb okstest, samblast ja kuivast rohust.

Eluviis. Lendorav on öise eluviisiga ja tavaliselt lahkub ta pesast päikeseloojangu ajal. Tavaliselt liigub ta liughüpetega, mille pikkus võib ulatuda 30-40 meetrini, mööda puid. Samas võib ta liikuda ka mööda maapinda 20-25 cm hüpetega, aga seda teeb ta harva. Peamiselt tegutseb lendorav 50 meetri raadiuses pesapuust. Ühe puu otsas või pesas elutseb rühm, mille liikmed on tavaliselt ühest soost va. siis kui on sigimisperiood. Ta ei maga talveund, aga külma ilmaga võib magada mitu päeva

Segamini võib ajada.Kuna lendorav on pruunoravast erinevat värvi karvaga, siis neid omavahel segamini ajada ei saa. Ainus võimalus on talvel, kui ka pruunorav kannab valdavalt halli kasukat.

Levik ja arvukus Eestis. Eestis on teda soodsates elupaikades hinnanguliselt 0,8 isendit/ha.

Eluiga. Keskmiselt 2-3 aastat.

Pereelu. Pojad sünnivad aprillas-mais ja juunis-juulis. Pesakonnas on tavaliselt 2-6 poega ja poegitakse 1-2 korda aastas.

Toidulaud. Toidulaud koosneb pungadest, võrsetest, samblikest, lehtedest, seemnetest, marjadest, pähklitest. Vahel süüakse ka lindude mune ja pesapoegi. Toiduvalik sõltub kindlasti aastaajast aga alati kuuluvad sellesse männivõrsed. Suvel ja sügisel männiokkad ja noored puulehed, novembrist mustika pungad ja ka varred, talvel haava koor ja männiokkad, kevadel aga vaigurikkad männi- ja kuusepungad ning lehtpuude pungad. Samas sööb ta ka õunu, jõhvikaid, pohli, seeni ja putukaid.

Vaenlased. Vaenlasi on peamiselt kahte sorti. Esiteks, pisemad röövloomad nagu metsnugis nign teiseks röövlinnud, peamiselt kakulised, kes on lendoravale sarnaselt öise eluviisiga.

Huvitavaid tähelepanekuid. Lendorav tõstab maandudes saba ülesse ja ajab pidurdamiseks lennunaha langevarjuna punni.

Kasutatud allikad.
Animal Diversity Web
David W.MacDonald  Pirscilla Barett ‘’Euroopa imetajad’’
Wikipedia