Harakas

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Harakas ei ole Eestis kaitse all.

Millal võib Eestis kohata... Harakas on paigalind, mis tähendab, et teda võib kohata Eestis aastaringselt.

Välimus. Kaugelt vaadates tundub, et tegu on must-valge linnuga. Lähemal vaatlusel selgub, et mustas sulestikus sillerdavad meile vastu  hoopis rohekates, lillakates ja sinakates toonides suled. Üle poole haraka pikkusest moodustab saba. Isaslinnud on emaslindudest suuremad ja pikema sabaga, aga sulestikult sarnased. Samuti on lühema sabaga noorlinnud.

Segamini võib ajada... Eestis on harakat raske kellegagi segamini ajada.

Levik ja rändamine. Harakas on väga laia leviareaaliga. Ta on levinud Euroopas, suures osas Aasias ja Loode-Aafrikas. Põhjamaades on hakanud levima alles 20. sajandi alguses. Eestis on harakas levinud praktiliselt üle kogu maa. Harva on teda näha läänesaarestikus ja Soome lahe saartelt harakas täiesti puudub.

Kus võib kohata... Harakat võib kohata igal pool ehk ainult paks mets ja mererand ei sobi talle. Pesitseb metsaservades, teede ja jõgede ääres ning igasugustes põõsastikes. Tegutsemiseks sobib ka kultuurmaastik ja inimasulad, kus on piisavalt toitu. Inimasulatesse on levinud alles viimase 30 aasta jooksul.

Eluiga. Keskmiselt 4-5 aastat, aga on teada juhtum, kui rõngastatud lind elas üle 21 aasta vanaks.

Eluviis. Nagu paljudele lindudele, on ka harakatele tähtis territoorium. Haraka ühiskonna võikski jaotada selle alusel kaheks. Ühed on „jõukad“ paarid, kel on oma territoorium, kus elada ja pesitseda. Teised on „kehvikud“. Need on tavaliselt suured noorlinnud, kel pole territooriumit. Seisused võivad aga vahelduda ja territoorium käest kätte käia, seda erinevatel põhjustel. Esiteks mõne vanalinnu loomulikul suremisel on kohe olemas asendajad. Teiseks  kolivad mõned linnud kellegi jõuka paari maa-ala äärele ja kui kaitse muutub nõrgemaks, nihutatakse piire kuni pesitsemiskõlbliku suuruseni. Kolmandaks üritavad mittepesitsejate salga juhtisased vägisi territooriumit üle võtta. Talveõhtuti ongi näha, kuidas territooriumita linnud salkadesse ööbima kogunevad. Inimestesse suhtub harakas ettevaatusega. Tuleks veel märkida, et harakas on väga jutukas lind. Võib-olla on aga üllatav, et harakas mõnikord varajasel kevadhommikul ka laulab. Laul on sädistavast helidest ja kiunumisest koosnev mulin.

Pereelu. Haraka paarisuhe kestab kogu elu. Igal kevadel ehitab paar uue pesa või remondib vana kapitaalselt. Kuna pesa ehitus on aeganõudev, siis alustatakse juba mahedatel talvepäevadel märtsis. Ehituskohaks sobib 1-10 meetri kõrgune puu või põõsavõra. Pesa ise on suur ning kindel ümarjas oksaraagudest pusserdis, mis on pealt katusega ja külgmiste sissepääsudega ja kaitseb hästi nii vaenlaste kui ka tormi eest. Pesa keskel asub savist mätsitud ja sulgede, sambla ning karvadega vooderdatud pesakauss munade jaoks. Mai alguseks muneb emaslind 6-8 muna ja haub neid umbes 18 päeva. Siis on harakatel selline, võiks öelda, et idülliline pereelu, kus emaslind haub poegi ja isaslind peab vahti ning hoiatab vaenlase eest. Pojad saavad lennuvõimelisteks 22-27 päeva pärast koorumist ning on võimelised juba järgmisel kevadel ise pesitsema hakata.

Toidulaud. Harakas on kõigesööja. Võrreldes oma sugukonnakaaslastega on harakas kõige loomtoidulisem. Kõhtu lähevad putukad, teod, vihmaussid ja hiired. Rüüstatakse teiste lindude pesi, kus juuakse munad tühjaks ning süüakse pesapoegi ja noorlinde. Peamiselt kannatavad selle all rästad. Harakas sööb veel hea meelega toidujäänuseid ja raipeid. Sobib toiduks ka igasugune taimne toit alates seemnetest ja lõpetades marjadega.

Vaenlased. Peamiselt röövlinnud ja eriti varesed, aga ka kassikakk ja kanakull. Pesast lahkunud poegi võivad murda kassid, koerad, kährikud, rebased ja mingid.

Arvukus. Pesitsusajal 20 000-40 000 paari ja talvel 50 000-120 000. Euroopas 6.5 kuni 14 miljonit paari.

Iseärasused. Väga levinud on haraka vargakuulsus. See on andnud alust mitmeteks legendideks ja juttudeks. Võib kindel olla, et harakas inimese tagant varastatud läikivaid esemeid oma pessa ei tassi, aga koduloomade eest toidu ja inimese mahapandud seemnete varastamisega saab ta küll suurepäraselt hakkama.

Kasutatud allikad.
L. Jonsson „Euroopa linnud“, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007
www.wikipedia.org
http://www.eoy.ee/
http://www.eoy.ee/projektid/al2003/voldik.htm
Uudo Roosimaa artikkel „Inimese lauanaaber: harakas“ „Eesti Loodus“ 12/2003