Tutt-tiir

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu)

Millal võib Eestis kohata... Tutt-tiir saabub Eestisse aprilli lõpul, lahkub septembris.

Välimus. Tutt-tiir on keskmist kasvu tiir, musta kollase tipuga nokaga (Lõuna-Ameerika alamliik on kollase või oranzhi nokaga). Tal on lühikesed mustad jalad. Keha pealpool on helehall ja tiivaalused on valged. Pealagi on must ja kuklas on iseloomulik tutt, mis ärrituse korral püsti tõuseb.

Segamini võib ajada... Euroopas sarnaseid liike pole. Maailmas on sarnased sterna bengalensis (Lesser Crested Tern) ja sterna elegans (Elegant Tern), neil on üleni oranzh nokk. Sterna bernsteini ehk Hiina tutt-tiiru nokk on vatupidiste värvidega -- kollane musta tipuga. Talvel on Tutt-tiiru otsaesine valge.

Levik ja rändamine. Tutt-tiir pesitseb Euroopas Atlandi ja vahemere rannikul, talvitub Lääne-Aafrikas ja Araabias. Alamliigid pesitevad ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.

Kus võib kohata... Pesitseb rannikutel ja saartel, harva ka sisemaal mõne suure mageveekogu ääres.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on peaaegu 31 aastat.

Eluviis. Tutt-tiir pesitseb väga tihedate kolooniatena. Erinevalt teistest tiirudest ei ole ta vaenlaste suhtes väga agressiivne, lootes rohkem koloonia tihedusele (pesad üksteisest 20-30 cm kaugusel) ja teistele agressiivsematele tiirudele/kajakatele. Tema saagi järele sukeldumine on kohene, ta ei lenda ühe koha peal enne sukeldumist.

Pereelu. Tutt-tiir on moniogaamne lind. Pulmamängude käigus toob isaslind emaslinnudle kala. Pesaks on lohk, mis võib olla ka ääristatud mõne kõrre või kiviga. Mais-juunis muneb emaslind 1-3 muna, haudumist alustab esimese muna munemise järel. Haudumine kestab 21-29 päeva, hauvad mõlemad vanalinnud. Lennuvõimeliseks saavad pojad 28-32 päevaselt. Noorlinnud paarituvad esimest korda 3 aastaselt.

Toidulaud. Toidulauale kuuluvad kalad, sest tiirud on väga osavad kalastajad. Sööb lisaks putukaid, nt kiile, keda püüab õhust. Harrastavad ka teistelt merelindudelt saagi varastamist.

Vaenlased*. Röövlinnud ja kiskjad.

Arvukus. Tutt-tiire pesitseb Eestis 500-900 paari, Euroopas -- 82.000-130.000 paari. Euroopas talvitub 3.200 tutt-tiiru.

Iseärasused. Tutt-tiir võib paarituda ka sterna bengalensis'ga (Lesser Crested Tern).

Kasutatud allikad.
Birdlife.org
Wikipedia
http://blx1.bto.org/birdfacts/
http://whatbird.wbu.com