Räusktiir e. räusk

FOTO: Peeter Nahko

Kaitse Eestis. II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu)

Millal võib Eestis kohata... Räusktiir saabub Eestisse aprilli lõpul, lahkub juulist septembrini.

Välimus. Räusktiir on suurima kasvuga tiiruliik maailmas. Neil on mustad jalad ja pikk jäme punakas-oranzh musta tipuga nokk. Neil on must pealagi, valge kael, kõht ja saba. Keha pealmine osa on helehall, tiivaalused on heledad tumedate otsasulgedega. Saba on vähem harali kui teistel tiirudel. Talvesulestikus on räusal ka must pealagi, kuid sellel on siis heledad triibud.

Segamini võib ajada... Euroopas sarnaseid liike pole, kuna suur nokk ja linnu mõõtmed ei jäta kahtlust, kellega tegu.

Levik ja rändamine. Räusktiir pesitseb suurte järvede ja ookeni ääres Põhja-Ameerikas, Läänemere ja Musta mere ümbruses Euroopas, samuti Aasias, Aafrikas ja Australaasias. Põhjapoolsemad linnud talvituvad lõuna pool, Euroopa linnud nt vana maailma troopilistel aladel, Aafrika ja Australaasia linnud on paiksed.

Kus võib kohata... Pesitseb rannikutel ja saartel, harva ka sisemaal mõne suure mageveekogu ääres.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 30 aastat.

Eluviis. Räusktiir pesitseb kolooniatena. Pesade vahemaad teineteisest on pool meetrit ja rohkem. Ta ei ole nii sotsiaalne kui teised tiirud, koloonias on tavaliselt rohkem teisi tiire ja kajakaid. Võib kasutada sama pesapaika aastaid järjest.
Räusktiir on südikas, vaenlast ründab ta noka ja jalgadega.
Räuskade lend on kajakalik. Kala püüdmisel enne sööstu nad seisavad õhus ca 15 meetri kõrgusel ühe koha peal. Nad võivad sukelduda üleni vee alla. Kala sööb ära lennul, neelates selle pea ees. Söömine toimub tavaliselt hommikupoole. Teinekord oksendab välja terve kala, et poegi toita. Räusk võib käia kalastas kuni 60 km kaugusel koloonias.
Aastavanused linnud veedavad paaritumisaja talvituspaigas.

Pereelu. Räusktiir on moniogaamne lind. Pulmamängude käigus toob isaslind emaslinnudle kala, samuti tehakse keerukat paaritumislendu. Pesaks on lohk, mis võib olla ka ääristatud mõne kõrre või kiviga. Mais-juunis muneb emaslind 2-3 muna, haudumine kestab 20-22 päeva ning hauvad mõlemad vanalinnud. Pojad on koorudes pesakonniti erineva sulestikuga, arvatakse, et see aitab jahilt naasmisel oma poegi paremini ära tunda. Lennuvõimeliseks saavad pojad 35-45 päevaselt, kuid vanemad jätkavad noorlindude toitmist veel 7 kuud peale seda. Noorlinnud paarituvad esimest korda 4-5 aastaselt.

Toidulaud. Toidulauale kuuluvad pea eranditult kalad, sest tiirud on väga osavad kalastajad. Harva sööb ka koorikloomi ja teiste lindude mune ning poegi. Harrastavad ka teistelt merelindudelt saagi varastamist.

Vaenlased*. Röövlinnud ja kiskjad, samuti inimesed.

Arvukus. Räusktiire pesitseb Eestis 250-400 paari, Euroopas -- 4.700-9.300 paari. Maailma arvukus on 180.000-320.000 lindu.

Iseärasused. Räuskade paljud pesitsuspaigad on inimese poolt tehtud. Räusk on väga tundlik segamise suhtes pesitsuse ajal ning võib munad maha jätta.

Kasutatud allikad.
Birdlife.org
Wikipedia
http://blx1.bto.org/birdfacts/
http://www.birdsinbackyards.net
http://www.aquatic.uoguelph.ca/birds/
http://web4.msue.msu.edu/mnfi/abstracts/zoology/