Naerutiir

Kaitse Eestis. Ei kuulu Eestis kaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Naerutiir on Eestis rände ajal harv eksikülaline .

Välimus. Naerutiir on suur ja jõuline tiir. Tal on kajakatega sarnane must nokk, laiad tiivad ja pikad jalad. Pealagi kuni nokani on must, keha pealmine pool hõbehall, rind ja kõhualune valge. Talvesulestikus on naerutiirul pealagi valge, vaid silma taga on must laik. Noorlindudel on lühem nokk.

Segamini võib ajada... Räusktiiruga. Naerutiirul on erinevalt räusast kajakatega sarnane nokk ilma kollase tiputa ja samuti kajakalikud tiivad. Lisaks lend on tal kajakalikult laisk.

Levik ja rändamine. Naerutiir pesitseb Ida-Euroopas, Aasias, Põhja-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika keskkosas. Taanis ja Saksamaal on tal piiritletud kolooniad. Talvitub Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Lõuna-Ameerikas.

Kus võib kohata... Pesitseb rannikutel, saartel ja soodes.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on pea 13 aastat.

Eluviis. Naerutiiru lend on nõtke, mis võimaldab neil õhust toitu püüda. Toitu otsib kas postil oodates, laskub vajadusel ka maapinnale saagi järele. Võib ka sarnaselt pistrikule saagi järele söösta. Veepinnalt püüab saaki ilma sukeldumata, seda nokaga haarates.
Naerutiir on koloonialind, kuid võib ka üksiku paarina pesitseda.

Pereelu. Naerutiir on moniogaamne lind. Pesa ehitab maapinnale, mille varjab tihti merekarpide ja muu taolisega. Pesa võib olla ka lihtne lohuke, see sõltub suuresti piirkonnast, kus pesa asub ja mis on ehitamiseks kättesaadav. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud. Olenevalt asukohast munemise aeg varieerub, kuid tavaliselt mais-juunis muneb emaslind 1-4 muna kiirusega 1 muna päevas. Hauvad mõlemad vanalinnud 22-23 päeva. Pojad on koorudes võimelised käima, kuid kohe pesast ei lahku. Noored saavad lennuvõimelisteks 28-35 päevaselt. Naerutiirul on 1 kurn aastas.

Toidulaud. Naerutiiru toidulauale kuuluvad putukad, keda püüab tavaliselt lennult ja konnad ning väikesed imetajad (hiired, mutid jne). Erinevalt teistest tiirudest öhust sööstmisega kalapüüdmisega tegeleb ta harva.

Vaenlased*. Röövlinnud ja väiksemad kiskjad.

Arvukus. Eestis on väga harv eksikülaline, viimase 10 aasta jooksul on teda nähtud vaid 3 korda. Euroopas pesitseb 12.000-22.000 paari.

Iseärasused. Naerutiirule üheks lemmikuteks on vihmaussid, keda käivad küntud põldudel otsimas.

Kasutatud allikad.
Birdlife.org
Wikipedia
http://blx1.bto.org/birdfacts/
http://www.euring.org/data_and_codes/
http://whatbird.wbu.com
http://www.copperwiki.org/