Kukkurtihane – polügaamne fanaatiline ehitaja

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Kukkurtihane ei ole Eestis looduskaitse all.

Millal võib Eestis kohata... Kukkurtihane on Eestis haruldane paigal- ja rändlind. Saabub Eestisse aprilli algul ja lahkub juulis-augustis.

Välimus. Väga väike, sale, terava koonilise nokaga lind, kellel on hall pea ja must mask. Isaslinnu silmaümbrust kattev must ala on laiem, emaslinnul kitsam. Noorlinnu pea on aga mustrita. Kukkurtihase selg on punakaspruun.

Segamini võib ajada... Punaselg - õgijaga sulestiku poolest, kuid kukkurtihane on väiksem ning lindudel on erinev pesitsuspiirkond. Kukkurtihane tegutseb alati vee läheduses.

Levik ja rändamine. Liik on levinud Euraasias. Aastaringselt elab kukkurtihane vaid Euroopa lõunaosas. Kukkurtihaslasi on üldse kokku 10 liiki ning need on levinud nii Põhja- Ameerikas, Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas.

Kus võib kohata... Põõsastikes jõgede ja teiste veekogude kallastel. Eraldi on välja toodud pesitsemine Emajõe ja Kasari jõgikonnas.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on veidi alla 7 aasta.

Eluviis. Kukkurtihase elu keerleb ümber oma pesaehituse. Ta tegutseb alati veekogude läheduses otsides roostikust toiduks putukaid ning ehitades oma pesa okste tippu, mis ripuvad vee kohal. Pesitusajal on lind ise üsna silmapaistmatu, kuid tema pesa on väga eriline ja tähelepanuväärne. See kujutab endast piklikku kerajat kukrut, millel on torujas sissepääsutunnel. Pesa on ehitatud taimekiududest ja villast ning ripub puu või põõsa (sageli paju) oksa tipus 1 – 10 meetri kõrgusel veepinnast. Ta kasutab materjalina kõrvenõgeste ja kõrreliste taimekiude, paju ja hundinuia villa ning ämblikuvõrke. Kogu ehitis on välimuselt vildilaadne, rohkesti villa on paigutatud pesa siseküljele.
Pärast pesitsemist liituvad kukkurtihased salkadesse ja vahel ilmuvad ka kuivematesse paikadesse.
Pesitsusaja lõpuks on sageli lindude sulestik räämas ja neid on raske ära tunda. Korraliku sulestiku saavad nad sügisesel sulgimisel.
Kukkurtihase lend on madal ja sirge kulgedes lühikeste sööstudena. Nad on väga osavad okstel turnijad, ronides mööda puuharude alumisi külgi ja rippudes selg alaspidi peentel okstel.
Kutsehüüuks on kõrgetooniline vile tziiii. Laul on lihtne trillerite ja hüüdude segu.

Pereelu. Emase ja isase kukkurtihase suhe kujuneb välja pesaehituse ajal. Mõlemad linnud töötavad koos, sageli on üks pühendunud välisseina ja teine pesa sisemuse ehitamisele. On olnud ka juhuseid, kus pesa ehitavad koos kaks isaslindu. Pesa valmistamine kestab keskmiselt kaks nädalat, kuid see võib kesta ka mitu kuud. Vahel on tung pesa ehitada nii suur, et isaslind jätkab töid munemisperioodil edasi, nii et munad müüritakse pessa sisse. Isaslindudel võib olla mitu kaasat, kellega jagatakse pesaehitustöid ning emaslinnud võivad paarituda mitme isasega.
Esimene kurn munetakse mais – juunis, kurnas on 6 -8 muna. Munad on valged ning neid haub emaslind üksi.
Poegi koos ei kasvatata. Seda võib teha nii emas- kui ka isaslind üksinda. Pojad hoiavad pesa lahkudes sealt kahe nädala vanusena.

Toidulaud. Putukad, ämblikud, pillirooseemned.

Vaenlased*. Röövlinnud, pesitsemise ajal ka ilmastik.

Arvukus. Eestis arvatakse olevat 100 – 300 paari, Euroopas 420.000–840.000 isendit.

Iseärasused. Emaslindudega on edukamad need isaslinnud, kelle ehitatud pesa on kõige vähem asustatud parasiteerivatest lestadest.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
Sterry P. Mis lind see on? Kirjastus Varrak 2006
Elphick J., Woodward J Linnud Kirjastus Tänapäev 2006
Couzens D. Linnud Kirjastus Varrak 2007
Burnie D. Loomad Kirjastus Ersen 2002
http://www.bto.org/birdfacts/