Hallhüljes

FOTO: Peeter Nahko

Kaitse Eestis. Kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Elupaik. Hallhülged elavad kõikjal Atlandi Ookeani põhjapoolses osas ning sellega ühenduses olevates meredes, mille hulka kuulub ka Läänemeri.

Segamini võib ajada. Segamini võib ajada viigerhülgega, keda küll meie vetes harvemini kohtab.

Levik ja arvukus Eestis. Hallhüljes on levinud kõikjal Eesti rannikuvetes. Hüljeste siinne arvukus jääb 3000 ringi.

Eluiga. Emasloomadel kuni 40 aastat, isastel kuni 30. Seega suhteliselt sarnane tulemus inimestele, sest meilgi on naiste eluiga keskmiselt 10 aastast pikem.

Pereelu. Emased tulevad kõigepealt rannikule või rannaäärsetele laidudele sünnitama ning alles pärast seda algavad uued pulmad. Isased tulevad kaldale, et saada parim paaritumispositsioon. Võitlusi on vähe ning vanemad isased saavad parimad kohad automaatselt endale.

Tiinusperiood kestab hüljestel 11 ja pool kuud, mille hulka kuulb kolmekuuline ooteperiood enne kui viljastatud muna oma kohale laskub. Pojad sünnivad umbes 15 kilo raskustena ning võtavad iga päev keskmiselt 2 kg juurde, kuna hülgeema piim on äärmiselt rasvane (rasvasisaldus on kuni 60 protsenti). Imetamine kestab kuni kolm nädalat.

Toidulaud. Hülged toituvad peamiselt kaladest, keda nad püavad kuni 70 meetri sügavuselt merest. Võib süüa ka kaheksajalgasid ning homaare. Keskmine päevane toidukogus on 5 kg, kuid hülged ei söö iga päev ning paaritumisajal üldse paastuvad.

Vaenlased. Looduslikke vaenlasi on hüljestel vähe, kui mõned juhused mõrtsukvaaladega välja arvata. Läbi aegade on ka Eesti rannikualadel kõrgelt hinnatud hülgerasva, mistõttu on inimene olnud hüljeste peamine vaenlane jahimehena. Tänapäeval enam hülgejahti eriti ei peeta ning hülgepopulatsioonid on kõikjal maailmas tõusnud alates 80-ndate aastate madalseisust.

Huvitavaid tähelepanekuid. Maailmas elab 33 erinevat liiki hüljest.

Hallhülge koguarvukus kasvab keskmiselt 7% aastas.

Erinevalt delfiinidest ja vaaladest sünnitavad hülged maismaal.

Õlireostused põhjustavad hüljestel tugevaid hingamisraskusi, samuti kahjustava nina, kõrvade ja kurgu tööd.

Hüljestele, eriti poegadele liiga lähedale sattudes võivad nad hammustada.

Kasutatud allikad.
BBC Wildfacts
Wikipedia
Seals