Harilik siil

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Siilid ei ole Eestis kaitse all.

Elupaik. Siilidele sobivaid elupaiku leidub mitmel pool. Nii asustavad nad metsi, kultuurmaastikke, linnaparke ning isegi koduaedasid.

Segamini võib ajada. Siili vist pole võimalik kellegi teisega segamini ajada. Võib ainult poolde säärde ulatuva heina sees võib tumedat kogu kellekski teiseks pidada, kuid liikumise kiirus annab suhteliselt kiiresti tõe kätte.

Levik ja arvukus Eestis. Siil on levinud üle terve Eesti ning on väga arvukas. Arvatakse, et ühel hetkaril elab keskmiselt 0,3 - 3 siili.

Eluiga. Vabas looduses kuni 5 aastat. Vangistuses on mõned siilid elanud ka 10 aasta vanuseks.

Pereelu. Siilid toovad suve jooksul ilmale tavaliselt kuni kaks pesakonda, milles on harilikult kuni viis poega. Tiinus kestab 35-58 päeva.

Toidulaud. Vaatamata asjaolule, et siilid kuuluvad putuktoiduliste hulka, pole nad siiski täielikult putukatest toituvad, vaid rohkem omnivoori tüüpi elajad. Lisaks putukatele söövad siilid veel konni, tigusid, usse, maas pesitsevate lindude mune, raipeid, seeni ning ka mitmesuguseid marju. Niisiis praktiliselt kõike, mida sünnib suhu pista.

Inimesed meelitavad siile tihti piimaga oma aeda toituma, et saaks vaadata, kuidas loomake toimetab.

Vaenlased. Siilidel on mõned omapärased vaenlased, sest siilid on kaitstud peaaegu tervet keha katvate okastega. Ohu korral tõmbab siil kerra nii, et ka katmata nägu ja kõhualune jäävad okastega vajatuks. Seetõttu saavad siilidest jagu vaid mäger ning mõned suuremad päevased ja öised röövlinnud. Näites täiskasvanud rebane ei saa siiliokastest jagu. Küllaga on vaenlaste nimekiri pikem noortel, veel pehmete okastega siilidel. Nemad langevad tihti rebaste, nugiste ja mitmesuguste röövlindude ohvriks.

Huvitavaid tähelepanekuid. Siilid kuuluvad nende imetajate hulka, kes magavad talveund. Selleks ettevalmistudes koguvad nad sügiseks omale paksu rasvakihi. Talveuni kestab kuni märtsi või aprillini olenevalt kevadest. Talveunne jäädes aeglustub siili süda 190 löögilt 20 löögini minutis.

Enamik siile sureb talveund magades.

Siilile ei tohiks anda lehmapiima, sest erinevate allikate kohaselt teeb see looma haigeks. Piisab täiesti veest, sest tegelikult tulevad siilid lihtsalt jooma, mitte ei tõmba neid eriliselt just piim.

Kuna siil on kõigesööja ning ei saa ennast okaste tõttu puhastada, siis kubiseb ta kõiksugu putuk- ja ussparasiitidest. Mõned loomad saavadki parasiitide tõttu otsa, sest nad ei leia öö jooksul nii palju toitu nagu parasiidid päeval ära tarvitavad.

Kasutatud allikad.
BBC Wildfacts
The hegdehog page
Wikipedia
Kes ma olen?
Enda looduses kogutud tähelepanekud