Liivatüll

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. III kaitsekategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata... Liivatüll saabub Eestisse aprilli algul ja lahkub augustis-septembris. Samal ajal võib kohata ka edasi rändavaid linde.

Välimus. Liivatüllidel on pruunikashall selg ja tiivad, valge kõhualune ja valge rind koos musta 'kaelavõruga'. pealagi on pruun, otsaesine valge, silmade ümbrus must ja nokk on oranzhikas musta tipuga. Jalad on oranzhid ja kaks esimest varvast on ühendatud lestaga.

Segamini võib ajada... Euroopas väiketülliga. Liivatüllil puudub kollane silmarõngas ja ta on veidi kogukam kui väiketüll. Tal on kollakasoranzh musta tipuga nokk, mis väiketüllil on must ja oranzhid jalad, mis väiketüllil on tuhmilt roosakad. Lennul on liivatüllil nähtav tiivaalune valge joon, mida väiketüllil pole. Noorlindudel on silma taga hele laik ja otsaesine on heledam kui väiketülli noorlinnul. Põhja-Kanadas ja Alaskas pesitseb liivatüllile väga sarnane Charadrius semipalmatus, kes on kogult veidi liivatüllist väiksem ja teistsuguse häälitsusega.

Levik ja rändamine. Liivatülli pesitsusalad on Põhja-Euraasias ja Kanada arktikalad. Euroopas on lõunapoolseim levikupiir Põhja-Prantsusmaa. Talvitub Euroopast Aafrikani välja. Lõunapoolsed populatsioonid on paigallinnud.

Kus võib kohata... Liivatüll pesitseb liival või kiviklibul rannikute ääres ja harvem ka kruusaaukudes. Lapimaal pesitseb kruusateede servades. Talvel eelistab mudasied rannikuid ja mudavälju.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 5 aastat. Pikim teadaolev eluiga on 36 aastat.

Eluviis. Liivatüll on meeledi koos teiste tüllide ja rüdidega. Nad on hea kaitsevärviga, seisvat lindu ei ole lihtne kivide vahel märgata. Liigutused on kiired, liigub paari meetri kaupa joostes. Pesitsevad paaride või väikeste gruppidena, pesade vahemaa on vähemalt 5 meetrit. Võivad paarituda ka suuremate rannalindude lähistel turvalisuse kaalutlustel. Kui röövloom või -lind pesa lähistele satub, teeskleb vanalind vigastatud tiiba ja üritab ohu pesast eemale juhtida. Sama kehtib ka juba omapead toimetavate poegade korral.

Pereelu. Liivatüll ehitab pesa lohku, mille vooderdab kivikestega ja teinekord ka mõne kõrrega. Pessa muneb emaslind mai lõpust juuli keskpaigani keskmiselt 4 muna. Kui munad mingil põhjusel hävivad, muneb tüll uued munad. Haudumist alustab liivatüll eelviimase või viimase muna munemise järel, hauvad mõlemad vanalinnud. Pojad kooruvad 21-27 päeva pärast. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud, kpojad saavutavad kiiresti iseseisvuse. Pojad muutuvad lennuvõimeliseks keskmiselt 24 päeva pärast. pesakon püsib koos kuni sügisrändeni. Esimest korda pesitseb liivatüll 1 aastaselt.

Toidulaud. Toitub peamiselt veelimustest.

Vaenlased. Väikekiskjad, röövlinnud ja suured kajakad.

Arvukus. Eestis pesitseb 2.000-4.000 paari. Euroopas pesitseb kuni 120.000-220.000 paari. Euroopas talvitub ca 62.000 liivatülli.

Iseärasused. On täheldatud, nagu ka väiketüllide juures, et mõnikord abistab vanalinde nii haudumisel kui ka poegade eest hoolitsemisel veel kolmas lind.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.birdguides.com/
http://et.wikipedia.org/
http://wildlife1.wildlifeinformation.org/