Halljänes

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Halljänes ei ole Eestis kaitse all.

Elupaik. Halljänesele sobivad avamaastikud, mis on enamasti inimese poolt haritavad. Olgu need siis põllu- või heinamaad. Põhiline, et lagendiku servadesse jääks tihedama alusmetsaga metsatukkasid või võserikke, kuhu loomad saaksid päeval puhkama või varjule minna.

Segamini võib ajada. Halljänest või sassi ajada suvekarvas valgejänesega, kuigi neid kohtab harva samadel maastikel. Valgejänes on ikka rohkem metsajänku. Pikemal ja tähelepanelikumal vaatlusel saab halli ja valget ka ilusti eristada, kuid metsapoole tuhatnelja kihutavat jänest on raske määrata. Talvel annavad tõe kätte jäljed. Valgejänese tagakäpad on tunduvalt laiemad.

Levik ja arvukus Eestis. Halljänes on levinud üle terve mandri ning ka Eesti suurematel saartel. Arvukseks hinnatakse 40000 ringis, kuid täpset arve on võimatu öelda.

Eluiga. Kuni 13 aastat.

Pereelu. Halljäneste pulmamängurituaalis on kuulus "jänesepoks", mil käpad vastamisi õhku hüpates üksteist poksitakse. Tegelikult pole see mingi aumeeste mäng, vaid võitlejateks on hoopis isane ja mitte paarituda sooviv emane.

Halljänesed võivad aasta jooksul sünnitada kuni kolm pesakonda poegi, millele eelneb kuni 42 päevane kandeperiood. Pesakonnas on keskmiselt kolm poega.

Toidulaud. Suvise toidulaua katavad peamiselt rohttaimed, mida kättesaadavuse korral süüakse ka talvel. Kuid paksema lume puhul lähevad jänesed üle puuokste ja -koorte tarbimisele. Eelistatumad liigid on haab, paju, pihlakas ja kask. Kuum kaup on ka nende puude noored võrsed. Jäneste hulgas on levinud ka koprofaagia ehk oma väljaheidete söömine, sest taimne toit on raskesti seeditav ning sellest ei saa esmaskordsel manustamisel kõiki vajalikke aineid kätte.

Vaenlased. Jänestel vaenlastest puudust ei ole. Teda soovivad oma toidulauale kõik kiskjad, kel temast jõud üle käib. Jäenesepoegi napsavad teinekord isegi varesed. Nuhtluseks on ka hulkuvad koerad ja kassid.

Huvitavaid tähelepanekuid. On täheldatud, et eriti kuivadel ja põualistel suvedel võivad jänesed isegi teiste loomade korjuseid süüa.

Jänes pääseb vaenlaste eest pakku joostes. Ta lihtsalt jookseb nendest kiiremini.

Kasutatud allikad.
BBC Wildfacts
T. Randveer „Jahiraamat“, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2003.
Wikipedia
Enda looduses kogutud tähelepanekud