Must-lepalind

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. Must-lepalind pole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Must-lepalind saabub Eestisse aprillis. Lind lahkub meilt septembris ja oktoobris.

Välimus. Must-lepalind sarnaneb aed-lepalinnuga. Liiki iseloomustavad püstine kehahoiak ja roostepunane, tumeda keskosaga saba, mida ta kiiresti väristab. Isalind on ülaltpoolt tumehall, kurgualune ja rind (vahel ka selg) nõgimustad ja tiivalaik kontrastselt valge. Isalind saavutab oma värvi alles kolmandal kalendriaastal Noored isalinnud sarnanevad välimuselt emalinnuga. Sügisel must nägu kaob, vaid kurgualusele jääb valgega varjutatud musta. Emalind on nagu nõgine emane aed-lepalind, kuid kurgu- ja kõhualune on alati tumedamad.

Segamini võib ajada... Sarnased liigid on aed-lepalind, must-kivitäks, võsaraat. Aed-lepalinnust eristab must-lepalindu tumedam, justkui nõgine sulestik. Must-kivitäksi isalind on ühtmoodi nõgimust nii alt kui pealt, saba päranipuala aga säravvalge, musta vöödiga sabatipus. Emalind on pruunikama tooniga, saba sarnane isalinnuga. Võsaraadi saba värvus on sarnane kehasulestikuga, must-lepalinnul on roostepunane, tumeda keskosaga saba. Kehasulestik võib olla võsaraadil ja must-lepalinnu emaslinnul või noorel isalinnul sarnane.

Levik ja rändamine. Eestis hajusalt levinud harv haudelind. Talvitub Lõuna-Euroopas, Vahemere saartel ja osalt ka Põhja-Aafrikas.

Kus võib kohata... Eestis on lind peamiselt seotud ehitatavate või lagunevate hoonetega. Lõuna-Euroopas pesitseb mägialadel, Kesk- ja Põhja-Euroopas linnades ja asulates.

Eluiga. Maksimaalne teadaolev eluiga on veidi üle 11 aasta.

Eluviis. Must-lepalind asustab kultuurmaastikke. Laulmiseks valib kõrgema koha, näiteks katuse, korstna, TV-antenni, kirikutorni jne.

Pereelu. Pesa asub asulate tehisvormide õõnsustes (hoonete välis-ja siseseinte õõnsused, pääsukeste vanad pesad, pesakastid). Pesa ehitab emalind. Pesamaterjaliks on kõrred, suled ja karvad. Pesas on 4-6 valget muna. Haub ainult emalind ja haudeaeg 12-13 päeva. Poegade toitmisest võtavad mõlemad vanalinnud osa.

Toidulaud. Toitub putukatest, ämblikest, väikestest ussikestest, limustest ja marjadest. Eelistab toitu õhust püüda. Võib teha paigallendu majaseina ees või katuseräästa all, noppides sealt putukaid. Korjab toitu ka puuoksalt, rohust ja maast.

Vaenlased*. (info puudub)

Arvukus. 4,5 miljonit paari üle Euroopa, Eestis 2.000-3.000 paari.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
www.birdguides.com
www.birdcare.com
www.eoy.ee
L. Rootsmäe, H. Veroman „Eesti laululinnud“, “Valgus“ 1974
L. Jonsson „Euroopa linnud“, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004
P. Hayman, R. Hume „Linnusõbra taskuraamat“, Varrak 2004
J. Elphick, J. Woodward „Linnud“, DK 2003
G.Creutz „Singvögel“, Urania-Verlag 1971