Linnud

Koostanud: Jaak Põder

Lühitutvustus

Linnud on soojaverelised kahel jala kõndivad selgroogsed loomad, keda iseloomustavad tiibadeks arenenud esijäsemed (esijalad), sulgede olemasolu, ilma hammasteta nokk ja järglaste saamine munemise teel. Enamus linnud suudavad lennata, mis eristab neid teistest selgroogsetest loomadest. Linde võib leida pea igal pool maailmas, ka kõige külmemates ja soojemates paikades.

Liikide arv

Hetkel eksisteerivaid linnuliike on maailmas üle 10 000 liigi, lisaks on osadel lindudel mitmeid alamliike. Linnud jagunevad 29 seltsi. Kuna lindude liigitamine tekitab siiani tuliseid vaidlusi -- mis on liik, mis on alamliik, kuhu ta kuulub -- siis pikemalt lindude jagunemisel me ei peatu.

Üle 1000 linnuliiki näitavad arvukuse vähenemise märke, organisatsiooni Birdlife International'i andmetel on neil oht ilma nende kaitseks samme ette võtmata välja surra.

Kus linnud elavad

Linnud elavad peamiselt maismaal. On küll liike, kes on kohandunud ka vees suurepäraselt hakkma saamiseks, näiteks pingviinid, kuid sigima tulevad nad ikka maale.

Linnud elavad kõikidel kontinentidel, kaasa arvatud Antarktikas. Kõige rohkem linnuliike leiab Lõuna-Ameerikast, Aasiast ja Aafrikast. Euroopas võib kohata ca 1000 linnuliiki. Kõige linnuvaesem on Antarktika, kus elab 'vaid' 65 liiki.

Paljudel linnuliikidel on 2 elukohta -- üks pesitsemiseks, teine talvitumiseks. Lindude ühest elukohast teise liikumist nimetatakse rändeks. Erinevatel liikidel on rände aeg erinev, kuid üldiselt toimub kõige ulatuslikum ränne kevadeti ja sügiseti.

Linnud Eestis

Eestis on kohatud üle 360 linnuliigi. Osad neist on eksikülalised, osad tavalised läbirandajad, osad pesitsejad. Eestis on üle 100 linnuliigi looduskaitse all.

Eesti asub paljude põhja pool pesitsevate lindude rändeteel. Samuti on Eestis mitmeid olulisi lindude peitusalasid -- tuntuim neist on Matsalu laht..

Millised linnud välja näevad

Linde välimus on väga varieeruv. Ühiseks jooneks on neil tiivad, sulgedest kehakate, nokk ja 2 jalga. Aga värvi, kuju ja suuruse juures reeglid puuduvad.

Lindudel on pesitsemisperioodil üks sulestik, mida nimetatakse hundsulestikuks ja muul ajal teine sulestik, mida nimetatakse puhkesulestikuks. Need sulestikud võivad olla täiesti erinevad (näiteks tutka isaslind) või läbi aasta peaaegu samasugused. Kui aga sulestik on erinev, siis puhkesulestik on tavalisekt tagasihoidlikum kui hundsulestik. Sulgede vahetust, mis toimub ühest sulestikust teise üleminemisel, nimetatakse sulgimiseks. 

Osadel linnuliikidel on emas- ja isaslind samasuguse sulestikuga, osadel linnuliikidel aga väga erineva sulestikuga (jällegi näiteks tutkaste hundsulestik).

Kuidas lindude sisemus töötab

Lindudel on kerge ja jäik skelett. Nende luud on enamasti seest õõnsad.

Lennuvõimelistel lindudel on väga hästi arenenud suur rinnalihas ning rangluulihas, mis linnu tiibu liigutavad.

Paljudel lindudel on söögitoru allosas pugu, kus toimub toidu eelseedimine või kogutakse sinna seedimatud jäägid (röövlinnud), mis rappetompudena hiljem väljuvad. Kuna lindudel närimiseks hambaid ei ole, neelavad nad toidu tükkidena või tervelt. Toidu purustamine toimub maos (lihasmaos). Paljud linnud neelavad kivikesi või liivaterasid, et aidata maol toitu purustada. Seedimisjääkidest vabanetakse kloaagi kaudu tihti, et hoida kehakaal madal.

Linnud hingavad kopsudega. Hingamiselundkond koosneb neil kuuest õhukotist ja hingamine on üks efektiivsemaid selgroogsete seas.

Hingetoru jagunemiskohas on lindudel laulukõri. Laulukõri ehitus sõltub linnu lauluoskusest, mida parem laululind, seda keerulisem kõri.

Kuidas linnud paljunevad

Linnud sigivad kõva koorega muna abil.

Paaritumise käigus viljastab isane emase kehas munarakud, millest arenevad munad.  Paaritumisele eelneb tavaliselt pulmamäng.

Muna(d) munetakse pessa. Pesa võib olla lihtne lohk või väga keerukas ehitis (näiteks kukkurtihase pesa). Muna arenguks on vaja sooja tempeatuuri, seepärast peavad linnud poegade saamiseks mune hauduma. Osad linnud kasutavad haudumisel ära ka keskkonnasoojust. Haudutakse haudumislaigu abil, mis on sulevaba. Osadel lindudel haudumislaik puudub.

95% pesitsevatest lindudest on sotsiaalselt monogaamsed (ehk neil on üks paariline), mis võimaldab emas- ja isaslinnul koos haududa või poegade eest hoolitseda.

Eri liikide pojad väljuvad munast erinevates toimetulekustaadiumis. Osad on paljad ja abitud, osad suudavad kohe toitu otsida. Paljude liikide  pojad lahkuvad pesast siiski alles siis, kui nad suudavad lennata.

Liigiti erineb ka vanemate hoolitsus. Osadel lõpeb vanemlik hool poegade koorumisega, osad toidavad poegi veel pikka aega peale nende lennuvõimestumist.