Välja-loorkull

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata... Välja-loorkull saabub Eestisse märtsi lõpus või aprilli alguses ja kohalikud haudelinnud lahkuvad hiljemalt augusti lõpul, septembri algul. 10-50 lindu talvituvad Lääne-Eestis ja saartel.

Välimus. Päranipuala on täiskasvanud välja-loorkullidel valge. Täiskasvanud lindudel on kollased silmad. Isaslind on ühtlaselt valkjashall, tiiva alapool valge, tiivaotsad mustad, pea ja rind tumedamad. Emaslind on pruunikas, välja arvatud tiibade all on valged triibud; kõht ja saba on heledamad ja pikitriibulised. Noorlinnud on emaslindude sarnased, kuid neil on seljaosal tumedam pruun värvus. Samuti on noorlindudel pruunid silmad.

Segamini võib ajada... Sarnane liik on soo-loorkull ja stepi-loorkull. Kuid välja-loorkull on neist suurem, laiemate tiibadega ja haralisemate tiivaotstega. Sarnaselt teiste loorkullidega on isaslind halli ja musta värvust, kuid tal on selge piir halli kaela ja valge kõhualuse vahel; kogu tiivaots on must ja tiib ühtlaselt hall, pole vööti.

Levik ja rändamine. Välja-loorkull on levinud peaaegu kogu põhjapoolkera ulatuses.Välja-loorkull on Eestis kohatise levikuga harilik haudelind, läbirändel sagedasem. Rändel ja talvel on välja-loorkull mitmesugusel avamaastikul: põldudel, rannaniitudel, jõedeltades jm. Ööbib kuni 20-isendiliste salkadena roostikes, kõrgrohustuga rannaniitudel jms. paikades.

Kus võib kohata... Elupaigaks on põõsastunud luhad ja sood.

Eluiga. Välja-loorkulli elutsükli pikkuse kohta on vähe informatsiooni. Ühtedel andmeil on see keskmiselt 16,6 kuud ning teistel 7 aastat. Euroopas on teadaolevalt kõige pikem eluiga 17 aastat ja 1 kuu.

Eluviis. Lisaks lendamisele välja-loorkullid ka kõnnivad ja hüppavad. Nad kasutavad sellist edasiliikumise viisi saaki otsides, pesamaterjali kogudes ning pesast uitama läinud linnupoegade otsimiseks. Sarnaselt teiste loorkullidega peab ka välja-loorkull jahti madalal maapinna kohal patrullides. Nii võib ta lisaks saagi nägemisele ka seda kuulda, enne kui kiiresti sööstab selle järele. Välja-loorkullid on aktiivsed üksnes päevasel ajal ning nad kulutavad palju aega saagiotsinguteks. Välja-loorkullid võivad pesitseda üksi või ka hajusates kogumites. Territooriumi tunnetus on minimaalne eriti pesitsusperioodil, välja arvatud pesa juures, kus nii isaslind kui ka emaslind kaitsevad oma territooriumi samast liigist sissetungijate vastu. Talvel aga emaslinnud tõrjuvad agressiivselt isaslinde põhilistelt toitumisaladelt. Kiskjate tegevusele vastavad välja-loorkullid koos noorlindudega agressiivselt. Isas- ja emaslinnud panustavad kaitsesse võrdselt. Vaatamata nii tugevale emaslindude territooriumi tunnetusele saavad mõlemad sugupooled ühiselt läbi väljaspool pesitsusperioodi. Rände ajal eelistavad välja-loorkullid nagu ka teised röövlinnud mitte lennata üle avavete.

Pereelu. Mõnedes asurkondades esineb isaslindude hulgas polügüüniat – isaslinnud peavad enamasti lisaks veel ühte emaslindu, kuid see arv võib ka suurem olla, mitte rohkem kui seitse. Monogaamsetel paaridel peab jahti ainult isaslind, varustades emaslindu ja poegi toiduga, kuni pojad on vähemalt kahe nädala vanused. Polügüünia puhul peab emaslind osalt ise jahil käima. Välja-loorkulli paaritumismängud on tähelepanuväärsed: isaslinnu õhutants koosneb reast järskudest lainjatest lennusööstudest, mis on sügavamad kui teistel loorkullidel. Samuti teeb isaslind tihti uperpalle või kõigub küljelt küljele. Enamik linde tõuseb ja langeb õhus vaid kolm või neli korda. Pesapaigaks valib välja-loorkull roost läbikasvanud põõsastikke, paju-ja kasevõsa. Pesa paikneb tavaliselt mõnel mättal. Pesa välisosa koosneb oksaraagudest või lihtsalt kulust, pesalohk on vooderdatud kuluga. Tavaliselt maikuu jooksul munetakse pessa täiskurn – 3-6 muna. Pojad lennuvõimestuvad alates juuni lõpust. Pesaelu kestab neil 30-40 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks tavaliselt juuli lõpul, augusti algul. Pesakond viibib pesapaiga läheduses koos augusti lõpuni.

Toidulaud. See sõltub põhilistest saaklooma liikidest teatud regioonis. Saagiks on Eestis välja-loorkullil pisiimetajad ja peamiselt maapinnal tegutsevad linnud, nende pojad ja munad (peamiselt sookiuru, põldlõokese ja rootsiitsitaja).

Vaenlased. Suured röövlinnud, rebased, vareslased.

Arvukus. Välja-loorkulle on Eestis 150-300 paari (andmed 2005 seisuga). Euroopas suveperioodil 12000-19000 paari. Maailmas arvatakse mõningatel andmetel olevat umbes 1,3 miljonit isendit.

Iseärasused. Reeglina on isaslinnud monogaamsed, kuid vahel esineb ka polügüüniat (mitme emaslinnu pidamist). Välja-loorkullid on ebatavalised oma kakkudele sarnaneva kuulmise pärast, mida nad kasutavad ohtralt saagi leidmiseks.

Kasutatud allikad.
MatsAke Bergström ja Carl-Fredrik Lundevall, „Põhjamaa linnud“, Varrak 2005
http://animaldiversity.ummz.umich.edu/
http://blx1.bto.org/birdfacts/
http://en.wikipedia.org/