Veetallaja

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata... Veetallajat võib Eestis kohata maist septembrini. Ta on ka mitte väga arvukas läbirändaja maist augustini.

Välimus. Hunduslestikus veetallajal on tumehall pea ja selg, valge lõuaalune ja kõht. Emaslinnul on pähklikarva kukal ja rinna ülaosa, isaslinnul lõpeb roostepruun põskedel.. Emaslind on erksama ja tugevama värviga. Talvel on veetallaja sulestik hallides toonides -- silmal tumedam triip, pealagi tume ja tumedatähniline selg ning ülejäänu on valge. Nokk on peenike, nõela moodi. Veetallajal on lestadega jalad.

Segamini võib ajada... Puna-veetallajaga. Hundsulestikus on lihtne eristada rindmiku punakaspruuni järgi -- veetallajal on pähklikarva ainult kukal ja rinna ülaosa, puna-veetallajal alates lõuaalusest kuni sabani välja. Samuti on veetallaja väiksem ja peenema musta nokaga (puna-veetallajal on nokk kollane musta tipuga) ning tema seljapealne must on erksam kui puna-veetallajal. Talvel on veetallaja selg pruunikam, puna-veetallaja oma hallikam.

Levik ja rändamine.  Veetallaja pesitseb Arktikas ja Põhja-Euroopa ning Põhja-Euraasia põhjaosas. Talvitub lõunapoolkera troopilistel meredel.

Kus võib kohata... Pesitseb tundrajärvedel ja -tiikidel. Rände ajal ja talvitumise ajal võib kohata ka randades, merel, jõe- ja järvekallastel.

Eluiga. Vanim teadaolev eluiga on veidi üle 11 aasta.

Eluviis. Toitumise ajal madalas vees ujub veetallaja tihti pisikestes ringides, tekitades väikese keerise. See tõstab putukad veepinnale, kust lind need kätte saab. Avamerel loodab lind hoovuste peale -- veetallaja veedab kogu pesitsusvälise aja avamerel. Erinevalt enamustest rannaveeres toituvatest lindudest eelistab veetallaja ujumist kõndimisele. Ta püsib veepinnal nagu kork, ainult väga harva mõne suure laine korral tõuseb lendu ja lendab üle laine.

Pereelu. Nagu ka teistel veetallajate liikidel, on veetallaja soorollid vahetunud. Emased on erksama sulestikuga ja suuremad, nemad on need, kes valivad välja pesaterritooriumi, kaitsevad seda, vajadusel agressiivselt ja konkureerivad isaste pärast. Peale seda, kui emane juunikuus kuni 3-7 muna maapinnal asuvasse isase poolt ehitatud pessa munenud, alustab ta rännet. Munad haub välja ja poegade eest hoolitseb isaslind. Haudumine kestab 17-21 päeva. Noored veetallajad toidavad end peamiselt ise ja ca 20 päeva pärast peale koorumist muutuvad lennuvõimeliseks.

Toidulaud. Veetallaja toitub veepinnal ujuvatest putukatest ja koorikloomadest.

Vaenlased*. Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis pesitseb 0-5 paari, Euroopas 85-220 tuhat paari. Kui eelmise sajandi algul oli veetallaja Eestis väikesearvuline haudelind, siis praeguseks hetkeks on ta meie haudelinnustikust praktiliselt kadunud.

Iseärasused. Veetallajad on inimesesõbralikud linnud.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.enature.com/fieldguides
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005