Roohabekas e. roovilbas

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. Ei ole looduskaitsealune liik. ENSV ajal oli riikliku kaitse all.

Millal võib Eestis kohata... Üldiselt paigalind.

Välimus. (vaata pilte) Väike varblasesuurune lind. Isaslinnul selg ja saba oranžikaspruunid, saba alapool ja pärnipuala mustad. Keha alapool helepruun. Emas- ja noorlinnud on üksteisega suhteliselt sarnased, isaslindudest heledamad ja pruunika peaga. Isase roohabeka eritunnus on helehall pea ja  efektsed pikad musta värvi sulgedest vuntsid. Roohabeka saba on pikk ning astmeliselt lühenev, tiivad  suhteliselt lühikesed ja ümardunud kujuga, nokk kooniline ning kergelt allapoole kõverdunud. Jalgadel on kõrtel ronimiseks sobivalt tugevad küünised.

Segamini võib ajada... Suuruselt meenutab varblast, kuid segamini pole võimalik kellegi teisega ajada.

Levik ja rändamine. Roohabekas on levinud suhteliselt katkelisel areaalil stepi-, kõrbe- ja vahemerelises vööndis peaaegu kogu Euraasias. Kagu-Aasia populatsioon on liigarvukas, mis sunnib  pidevalt osa populatsioonist lääne suunas rändama. Sama trend on viimasel ajal nihutanud roohabeka Euroopa levikuala põhjapiiri Taanini, Läänemere lõuna ja idaossa. Roohabekat kohati Eestis esmakordselt 1978. aastal. Praeguseks levinud sobivates pesitsuspaikades üle kogu Eesti.
Roohabekas on üldiselt paigalind, kes võib vahel sooritada hulgurändeid, nagu eelpool mainitud Kagu-Aasia asurkonna liikumine läände. Põhjapoolsema elupaigaga linde võib külmem talv sundida lõuna poole talvituma. Karmidel talvedel meile jäänud isendid võivad hukkuda. Kuna roohabekas on Eestis hiljutine uustulnuk, siis ei osata veel hinnata, kas mõnel sügisel ette tulev ränne võib olla tingitud ka asurkonnasisesest survest.

Kus võib kohata... Mageda või nõrgalt soolase veega veekogude kaldapõõsastikes ja soostuvate veekogude roostikes. Siiski on isegi arvuka esinemise korral kohtamise tõenäosus väike, sest roohabekad viibivad põõsastiku või roostiku serval väga lühikest aega.

Eluiga. Kuni 7 aastat, keskmine 1,2...1,6 aastat.

Eluviis. Elupaigaks sobivad igasugused merelahed, metsad, aiad, jõgede ja järvede kaldad, kus on läheduses talvine spetsiifiline toit. Kohandunud eluks püstiste tugevakasvuliste rohttaimede vartel.
Pesitsusperioodil eluviis paaridena, vanemad pojad moodustavad sageli koos vanematega seltsinguid. Pesitsuspaarid paiknevad hajuskoloniaalselt. Talvel kogunevad kuni 40-50 linnust koosnevatesse parvedesse. Kui roohabekad rändele suunduvad, siis koosolevate lindude hulk on väga varieeruv.
Iseloomulik on lennu ajal sabasulgede rütmiliselt laiali ja kokku laotamine, laululendu võidakse sooritada ka paaris. Reeglina ei kesta kõrkjate kohal sooritatud lend kaua. Võimalikult kiiresti üritab roohabekas uuesti kõrrele maanduda. Sageli võib kogu parv koos häälitseda. Lagedamal alal võib roohabekat kohata mõnikord saba püsti maapinnal hüplemas.

Pereelu. Roohabekas ehitab keeruka pesa pilliroo- või kõrkjatihnikusse mätta või mahamurdunud eelmise aasta taimevarte peale. Roohabekad elavad püsivate paaridena. Pesitsemine algab aprilli keskpaigast. Isased roohabekad ajavad pulmamängu ajal oma vuntsid turri ja demonstreerivad  saba musta alapoolt. Emaslind ajab mängu ajal oma saba laiali, mõnikord sooritab ka tantsu. Kurnas tavaliselt 4-8 muna, mune haub rohkem emalind. Roohabekas on kiiresti paljunev lind ja tal võib suve jooksul olla 2-4 kurna. Äsjakoorunud poegi võib leida veel septembriski. Haudumine kestab 10-14 päeva, toitmine 12-13 päeva, mille järel pojad lahkuvad pesast. Poegi toidavad mõlemad vanemad, samas on tavaline, et hilisemat pesakonda võivad noorlinnud aidata toita.

Toidulaud. Roohabekad toituvad suveperioodil mitmesugustest selgrootutest, peamiselt ämblikest, tigudest, lehetäidest ja liblikaröövikutest, väga harva seemnetest. Sügisel roohabeka maoseinad tugevnevad, et seedida taimtoitu, peamiselt jaanuaris valmivaid kõvu kõrkjaseemeneid. Lisaks neelab ta seemnetoidule üleminekul alla kuni 600 pisikest kivikest. Kevadel kaovad lihasmaost tugevdusplaadid ja väljutatakse kivikesed ning roohabekas läheb uuesti üle suvisele menüüle.

Vaenlased. Väiksed röövlinnud.

Arvukus. Euroopas hinnanguliselt 190-330 tuhat pesitsevat paari või 490-960 tuhat üksiklindu. Praegu arvatakse Eestis pesitsevat 200...300 paari roohabekaid.

Iseärasused. Vahetult rändele asumisele eelneb omapärane mäng, nn kõrglend. Lind tõuseb valju hüüdlemise saatel kiiresti mitmesaja meetri kõrgusele. Seda lendu korratakse mitu korda, ennem kui viimaseks jäävale tõusule järgneb rändele asumine. Ilu ja meeldiva käitumise tõttu peetakse puurilindudena.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
http://www.euring.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.iucnredlist.org
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007
O. Renno (koostaja) ‘Eesti linnuatlas’ Valgus 1993
Loomariigis, UAB IMP Baltic 2001 Vilnius