Kodukakk

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata... Paigalinnuna aastaringselt.

Välimus. Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Sulestik on üle keha täpiline. Kodukakku võib esineda kahes värvustonaalsuses: hallikas ja punakaspruun. Samas esineb vahetevahel ka vahepealseid “ristandeid”. Selja pealt jääb kodukakk üldmuljelt pruunikaskollaseks, eespoolt heledam, kus domineerivad valged ja pruunid toonid. Kaku saba on alt heledam ja ulatuselt umbes kolmandiku keha pikkune. Nokk kollane ja küüned kollakasmustad.

Segamini võib ajada... Händkakuga, kuid kodukakk on tunduvalt väiksem ja lühema sabaga. Samuti ei  ole händkaku üldtoon nii pruunikas.

Levik ja rändamine. Kodukakk on levinud kaheosalisel areaalil kogu Palearktikas alates taigavööndi lõunaservast kuni vahemerelise vööndini ning mägimetsades Euraasias ja Loode-Aafrikas. Euroopa osas puudub Islandil ja Iirimaal. Eestis kõikjal tavaline pesitsev paigalind. Kodukaku ränded jäävad tavaliselt 10 km raadiusse.

Kus võib kohata... Eelistab kultuurmaastikku ja sellega on eeldus kohata inimasustuse lähedal. Samas öölinnuna on tema nägemisvõimalus harv. Märgatakse enamasti siis, kui juhtub saaki jahtima hämaras või on varesed ta välja peletanud päevasest halvasti valitud puhkekohast. Enamasti kuuleb ainult pikka ja lärmakat huiget hu-huuuuuuuu.

Eluiga. Kuni 21 aastat. Vangistustuse on ulatunud eluiga 27 aastani.

Eluviis. Asustab peamiselt kultuurmaastiku parke, põldudevahelisi segatüüpi metsatukkasid, vanu talukohti, mille aiad on hooletusse jäänud. Väldib suuri metsamassiive ja okaspuistuid. Vanemates pargi või viljapuuaia lehtpuudes on kodukaku jaoks palju sobivaid puuõõnsusi. Vanad mahajäetud talukohad kui ka kasutuses olevad inimeste elukohad sobivad kaku saakloomadele. Kui kodukakku mitte segada, siis võivad nad sama pesapaika kasutada aastaid. Antud liik on aktiivne peamiselt öösiti. Kui ei piisa saakloomi, siis see venitab aktiivsusperioodi ka valgemasse aega.
Saakloomi jälgib kõrgetel kohtadel istudes. Istekohaks võib olla puulatv, oks või isegi hoone katus. Sulestik on  väga õrn ja võib jahi käigus kergesti kannatada saada. Päeval meeldib puhata tihedalt puutüve vastas.
Kodukaku territooriumi suurus varieerub sõltuvalt selle avatusest. Suletud metsasel alal võib see olla  ainult 12 hektarit. Kesk-Euroopa liigivaestes pöögimetsades võib see ulatuda 65-75 hektarini. Väga avatud põhjamaisel Norra maastikul võib kodukaku territoorium ulatuda üle ruutkilomeetri. Kui suuremates parkides on mitu kodukaku paari, toimuvad kaitstava territooriumi piirialadel sageli ägedad taplused.

Pereelu. Paarilise otsimine toimub sügisel ja kakupaar jääb reeglina kokku kogu eluks. Enamus kodukakke on monogaamsed, kuid on tuvastatud ka polügaamseid isaslinde. Samuti vahetab kodukakupaar pesakohta ainult äärmise sunni korral. Hõivab ta maa-ala endale praktiliselt kogu eluks.  Pulmalend toimub veebruaris. Pesapaigaks eelistab kodukakk neid puid, kus on palju õõnsusi. Pesapaiga valiku teeb emaslind, samas kui territooriumi kontroll on isalinnul. Kurnas on 2-5 muna ja haudumine algab esimese munaga. Munemisintervall on harilikult 2 ööpäeva. Kurn saab munetud tavaliselt aprilli lõpuks. Haudumine kestab 30 päeva ja pesal on ainult emalind. Emaslinnu haudumise ajal toidetakse teda isalinnu poolt. Sellega seoses, et haudumine algab esimese munaga, kooruvad noored kakud vastavalt munemise järjekorrale ükshaaval. Pojad hakkavad pesast väljas käima juba mai lõpus ja lennuvõimestuvad juuni keskpaigas. Emalind hakkab jahil käima, kui kõik pojad on juba vähemalt 6-7 päevased, kuid püsib jahil olles pesa läheduses. Ennem lennuvõimestumist ja viletsama lennuoskuse ajal turnivad pojad suures osas mööda puuvõrasid. Poegi toidetakse peale pesast lahkumist 2-3 kuu jooksul kuni augusti lõpuni.
Kodukaku pesa tunneb ära omapärase sisu järgi. Pesa vooderdatakse omaenese kuivanud räppetompude ja pesaõõnsuse kõdunenud puupuru seguga. Kodukaku pesa on inimese jaoks üpris räpane ja haisev koht, eriti kui see märjaks saab. Kui noored kakud iseseisvaks saavad, peavad nad leidma isikliku territooriumi. Kui ümberkaudsed kõik alad on hõivatud, siis võivad nad nälja tõttu hukkuda.

Toidulaud. Enamus kodukakke toitub põhiliselt närilistest. Samas võib nende toidulaud varieeruda väiksematest kuni hakisuuruste lindudeni, konnad, sisalikud, mutid ja mardikad, st toiduvalik võib olla väga lai. Kodukakud sageli siiski spetsialiseeruvad mingile kindlale toiduobjektile. Peale närilistepüüdjate on tuntud näiteks rästaspetsialistid. Antud spetsialiseerumine on tingitud sarnaste pesapaikade kasutusest. Kodukaku menüüs on suurem lindude osakaal inimasutuse läheduses. Kodukakk on tuntud pisemate kakuliste, nagu värb- ja kivikakk, arvukuse vähendajana. Saagipüüdmise käitumisena on tuvastatud, kuidas kodukakk peksab tiibadega vastu põõsast, et sealt saaklinde välja peletada. Pesitsevaid väiksemaid linde võib kodukakk püüda ka pesalt.
Karmi talve ja sügava lumikatte korral võib kodukakke palju hukkuda, kuna kakud ei suuda paksu lume korral hiiri tabada. Talvisel perioodil on kakkude toiduvalik tunduvalt kesisem, kui suvisel perioodil.

Vaenlased. Vaenlasteks on eelkõige nugised ja suuremad kakulised.

Arvukus. Euroopas elab 445-900 tuhat paari. Eestis arvatakse olevat praegusel ajal 1000-1200 paari. Talvel 3000-6000 isendit.

Iseärasused. Nagu teised kaklasedki, sülitavad kodukakud seedimatud toidujäänused kuulikeste kujul välja. Nende räppetompude abil saab kindlaks teha lindude toidusedeli. Iseäralik on räppetompudega oma pesa vooderdamine. Kodukakud võivad pesa kaitsel olla agressiivsed. Antud liigi hämaras nägemise võime on inimesest ligi 100 korda parem ja võrreldav pimedas 500 meetri kauguselt küünla nägemisega.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
http://www.euring.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.birdguides.com
http://www.owlpages.com/owls.php?genus= … cies=aluco
http://www.birdcheck.co.uk/main/preview … age345.htm
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007
O. Renno (koostaja) ‘Eesti linnuatlas’ Valgus 1993
Loomariigis, UAB IMP Baltic 2001 Vilnius