Jõgi-ritsiklind

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Saabuvad meile mai teisel poolel ja asustavad kogu territooriumi. Lahkuvad augusti lõpus.

Välimus. Linnu sulestik on pruunikas. Alapool on heledam, kurgualune ja pugualune on triibuline. Pea on lame ja nokk terav. Saba on ümardunud tipuga. Emaslind ja isaslind on sarnased.

Segamini võib ajada... Võsa-ritsiklinnuga ja roo-ritsiklinnuga. Jõgi-ritsiklinnul on heledam sulestik kui võsa-ritsiklinnul ja triibustik on õrnem. Roo-ritsiklinnul puuduvad triibud rinnal ja saba all ning ta on veidi heledama sulestikuga.

Levik ja rändamine. Pesitseb Ida- ja Kesk-Euroopas ning Lääne-Aasias. Linnud talvituvad Kesk-Euroopas, Ida-Aafrikas ja lõuna pool ekvaatorit.

Kus võib kohata... Elukohtadeks on neil põõsassood, uhtlammi-põõsaniidud, jõekallastel asuvad põõsastikud ja raiesmikuvõsad. Võsa-ritsiklinnust erinevalt eelistavad jõgi-ritsiklinnud kõrgemaid võsasid ja põõsastikke.

Eluiga. Teadmata.

Eluviis. Linnud on raskesti jälgitavad, tegutsevad peamiselt põõsastikus ja rohttaimestikus. Laulmise ajal ilmuvad oksale. Laul on linnul ühetooniline, meenutab ritsika siristamist või parmu pirinat. Hääl on tugevam ja madalam kui võsa-ritsiklinnul. Isaslind laulab kõrgemal oksal liikumatult paigal. Pugu on tal siis pingul, nokk lahti, saba sorgus ja ise väriseb üle kogu keha. Laulavad ööpäev läbi. Lauluperiood on tal lühem kui võsa-ritsiklinnul, kestab juuni lõpuni või juuli alguseni. 

Pereelu. Pesa ehitavad nad maapinnale tiheda rohu sisse või põõsa alla. Pesamaterjaliks on rohukõrred ja kuivad lehetükid, vooderdises võib leida jõhve. Pesast võib juunis leida 4 – 6 muna. Haudevältus kestab 13 päeva. Pere hoiab poegade lahkudes kaua ühte.

Toidulaud. Toiduks on neil peamiselt väikesed putukad.

Vaenlased*. Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 4.000-10.000 paari, Euroopas 1,9-4,4 miljonit paari.

Iseärasused. Ehmudes kukutavad linnud end kivina taimestikku ja eemalduvad hiirena pagedes. Suudab (väidetavalt) jäljendada kohalike ritsikate pirinat.

Kasutatud allikad.
http://fi.wikipedia.org/wiki/Viitasirkkalintu
http://www.birdguides.com/species/species.asp?sp=136078
http://blx1.bto.org/birdfacts/results/bob12370.htm
L.Rootsmäe, H.Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974
www.birdlife.org