Habekakk

FOTO: Tanel Aruoja

Kaitse Eestis. I kategooria (Esimese kategooria kaitse all on liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ning liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline).

Millal võib Eestis kohata... Teda võib siinmail kohata enamasti talvel ning üliharva ka suvel.

Välimus. Üks suurimaid kakulisi, kes on ühtlaselt halli värvi, hallikasmustade triipudega ning lennus on näha tema tiivaotstel kollakat tooni. Tema pea on üpriski lame ning näos on iseloomulikud „aastarõngad“ ja kollased väiksed silmad.

Segamini võib ajada... Segamini ajada teda kellegi teisega on suhteliselt raske, kui, siis ainult händkakuga suure vahemaa tagant.

Levik ja rändamine. Habekakk asustab Soome, Rootsi ja Poola metsi ning tema levila ulatub kuni Ida-Siberini. Samuti esineb teda ka Põhja-Ameerikas, Alaskal ja Kanadas. Habekakul toimub mõnel aastal invasioonilisi väljarändeid lõuna poole ning see oleneb täitsa sellest, kui palju on saakloomi tema leviku piirkonnas.

Kus võib kohata... Habekakku võib kohata tema levilas soodes ja häiludes ning avamaastikega piirnevais okas- ja segametsades.

Eluiga. Looduses keskmiselt 6 aastat tingituna näljaohust ning inimteguritest, kuid vangistuses võivad elada koguni kuni 40 aastaseks.

Eluviis. Talvel on ta erakliku eluviisiga, aga kevadel elab ta perekonnaga koos ning vahest ka suuremate parvedena. Üldiselt on ta aktiivne nii öösel kui ka päeval.

Pereelu. Habekakk kasutab pesitsemiseks teiste ehitatud pesi või siis seda, mida loodus ise pakub. Pesitsusperiood kestab aprillist juunini ning aasta ainsas kurnas on 3-6 muna. Emaslind haudub mune 28-30 päeva ning peale seda pojad kooruvad paari päevaste vahedega. Pojad saavad lennuvõimelisteks 20-30 päeva vanuselt. Peale seda nad lahkuvad pesast ning sätivad end sisse ümberkaudsetele puudele. Vanemad hoolitsevad nende eest veel paar kuud kuni sügiseni.

Toidulaud. Pisinärilised, enamasti uruhiired, ning ka erinevad linnud, kellest jõud üle käib.

Vaenlased. Lindude seast ei leidu sellist vastast, kes kujutaks ohtu habekaku elule.

Arvukus. Alates aastast 2000 on Eestis kohatud habekakku 10-l korral. Maailmas on habekakku umbes 63.000 isendit.

Iseärasused. Habekaku pojad võivad toidunappuses käituda kannibalidena ning väetimad õed/vennad ära süüa.

Kasutatud allikad.
www.eoy.ee
www.owlpages.com
www.birdlife.org
http://et.wikipedia.org
http://en.wikipedia.org
Lars Jonsson. Euroopa linnud, Eesti Entsüklopeedia Kirjastus 2000
Peter Hayman, Rob Hume. Linnusõbra taskuraamat, Varrak 2005