Võsaraat

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. Võsaraat pole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Võsaraat saabub Eestisse aprilli teisel dekaadil. Lind lahkub meilt septembri teisel ja oktoobri esimesel poolel.

Välimus. Ülapool on roostepruun, tumepruuni triibustusega, lagipea hall, kõhualune valkjas, kurgualune ja rind sinakashall, küljed kollakad, tuhmpruunide triipudega, jalad oranžpruunid, nokk sale ja terav. Isa- ja emalinnu välimus on ühesugune.

Segamini võib ajada... Sarnased liigid on punarind, käblik, koduvarblane.

Levik ja rändamine. Eestis võrdlemisi üldlevinud sage haudelind ja läbirändaja. Talvitub Euroopas, Põhja-Itaalias, on leitud ka Kreekas, Šveitsis, Kesk-Euroopas. Ränne toimub üksikult ja väikeste salkadena.

Kus võib kohata... Tegutseb valdavalt alusmetsas, eriti noorte kuuskede tihnikus. Elupaigaks on tihedad võsastikud, kuusetihnikud suuremates metsades, metsaservadel ja raiesmikel, suuremad metsistunud kalmistud.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on üle 11 aasta.

Eluviis. Varjatud eluviisiga. Tavaliselt hoidub ta tihedasse põõsastikku maa ligi, vahel tegutseb maapinnal või puuvõra alumises osas. Maas kulgeb pikkade hüpetega, hoides saba püsti ja sageli kehaga kummardusi tehes. Mõned isendid võivad olla inimese suhtes julged ja usaldavad, lubades end mõnikord vaadelda paari-kolme sammu kauguselt. Inglismaa liigikaaslased on tugevalt urbaniseerunud ja on seal tavalised aialinnud.

Pereelu. Võsaraat on üks väheseid linnuliike, kes pesitsemisel ei moodusta paare, vaid pesitsevad kuni kuueliikmelistes gruppides -- tavalisim kombinatsioon on 2 isaslindu ja 1 emaslind. Võsaraat pesitseb kuusikutes, hõredates kuuse-segametsades, raiesmikel, kadastikes, kuuseistandikes, Lääne-Euroopas ka aedades, parkides, hekkides jm kultuurmaastikul. Pesa ehitab emalind hästi varjatud kohta, enamasti kuusele, maapinnast umbes 1 meetri kõrgusele. Pesa on suhteliselt suur ja paksuseinaline, väljastpoolt rohelisest samblast, mida hoiavad koos väikesed raod ja kõrred. Pesa vooderdab lind samblaga, peenikeste rohukõrtega, taimevilla, käolina punakaspruune varte ja karvadega. Mune pesas 3 – 6. Osad linnud pesitsevad suve jooksul 2 korda. Munad on intensiivselt sinirohelised, ilma kirjata ning silmatorkavad, seetõttu on lind pesa peitmisega väga hoolas. Haub ainult emalind ja haudeaeg 11-14 päeva. Poegade toitmisest võtavad mõlemad vanalinnud osa. Pojad lahkuvad pesast 12-13. elupäeval.

Toidulaud. Toitu hangitakse metsa alt rohttaimedelt ja maapinnalt, vahel ka põõsastelt. Toiduks on seemned, pesitsusajal ka putukad, ämblikud, ussid.

Vaenlased*. (info puudub)

Arvukus. 9-13 miljonit paari üle Euroopa, Eestis 250.000-400.000 paari

Iseärasused. Laulab kuuse ladvas, liigutab pidevalt saba ja tiibu, laul ei kesta üle mõne minuti. Linnud on segamise suhtes väga tundlikud ja võivad pesa kergesti maha jätta. Võsaraat on üks väheseid linnuliike, kes pesitsemisel ei moodusta paare, vaid pesitsevad gruppides, kuhu kuulub kuni 3 emas- ja 3 isaslindu -- tavalisim kombinatsioon on 2 isaslindu ja 1 emaslind.

Kasutatud allikad.
www.birdguides.com
www.rspb.org.uk
www.eoy.ee
L. Rootsmäe, H. Veroman „Eesti laululinnud“, “Valgus“ 1974
L. Jonsson „Euroopa linnud“, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004
P. Hayman, R. Hume „Linnusõbra taskuraamat“, Varrak 2004
J. Elphick, J. Woodward „Linnud“, DK 2003
G.Creutz „Singvögel“, Urania-Verlag 1971