Kobras

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Kobras on Eestis tavaline jahiuluk. Koprajaht on lubatud aastaringselt kopra tekitatud korduvate kahjustuste korral, varitsus- või hiilimisjahina või loomapüügina taksi või terjerit kasutades maakonna keskkonnateenistuse loal. Tavalise loaga eri jahipidamisviisidega 1. augustist kuni 15. aprillini.

Elupaik. Poolveelise eluviisiga kobras elab järvede, tiikide ja aeglasema vooluga jõgede, kraavide kallastes. Pesa uuristab kobras kaldasse. Juhul kui kallas on liiga madal, veab ta kokku puuoksi mida tihendab savi, kivide ja mudaga, mille tulemusena tekib kuhilpesa. Koprapesa urusuue asub alati vee all, et vältida kiskjate ohvriks sattumist. Kobras on loom, kes muudab enda tegevuse mõjul kõige rohkem loodust, seda eelkõige tammide ehitamisega. Tammidega võivad koprad üleujutada terveid metsamassiive ja põlde, tuues suuri kahjusid maaomanikele. Siiski rajab kobras tamme eelkõige selleks, et kergendada ligipääsetavust toiduvarudeni ning kuiva ajaga urusuudmed vee alla jääksid.

Segamini võib ajada. Kopra tegevust on üsna raske ühegi teise looma tegevusega sassi ajada, sest selliseid loomi, kes jätaks endast järele puukände mis on pliiatsikujulised, rohkem pole. Küll on raske vahet teha Euroopa ning Kanada kopral. Kanada kobras on viljakam ja veidi kogukam kui Euroopa kobras.

Levik ja arvukus Eestis. Kobras on Eestis levinud kõikjal - va. väikesaared. Isendite arv 18 000 ümber ja on tõusmas vähese küttimise ja väheste looduslike vaenlaste tõttu.

Eluiga. Kopra eluiga võib küündida kuni 17. eluaastani metsikus looduses, kuid tavaliselt jääb kopra eluiga 10 aasta ümber.

Pereelu. Kobraste jooksuaeg on veebruaris-märtsis. Emaslooma tiinus kestab 105-107 päeva. Poegi võib sündida kuni kuus. Pojad hakkavad taimset toitu sööma juba 2-3 nädala vanuselt. Kobras saab suguküpseks harilikult kolme aasta vanuselt. Kopra perekond koosneb tavaliselt vanaloomadest ja sama ning eelmise aasta poegadest. Elualade üleasustamisel võib koosneda ka kolmanda aasta poegadest.

Toidulaud. Kobras on puhtalt taimetoiduline loom. Suvisel ajal, mil on palju veetaimi eelistab kobras nõgest,tarnu, angervaksa, piiliroogu jne.Talvel sööb põhiliselt veekogu põhja varutud puude koort ja oksi. Valituteks osutuvad haab, pihlakas, toomingas, paju, kask jm.

Vaenlased.Kobraste looduslikud vaenlased on: ilves, hunt, karu. Poegadele võivad ohtlikud olla ka saarmas, rebane, naarits, tuhkur, havid ja suured kotkad.

Huvitavaid tähelepanekuid. Kopratammi oksad on asetatud alati vooluga pikuti, muutes tammi väga tugevaks.

Sabalöök vastu vett on hoiatus teistele kobrastele läheneva ohu eest.

Kopra arenenud meelteks on kuulmine ja haistmine.

Lühikesel maismaa distantsil on kobras kiirem kui inimene.

Kasutatud allikad.
T. Randla „Jahimehe käsiraamat“, Valgus 1979.
T. Randveer „Jahiraamat“, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2003.
www.wikipedia.org
Animal diversity Web
Jääger-online foorum