Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Musträstas

Koostanud: Kai Mäesepp, täiendanud: Jaak Põder

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Saabub meile märtsi keskelt aprilli alguseni. Vähesed musträstad ka talvituvad Eestis. Sügisene ränne algab neil septembris ja kestab novembrini.

Välimus. Isaslinnul on kollane nokk, sulestik on must ilmas läiketa. Emaslinnu nokk on pruunikasmust, sulestik on seljalt tumepruun ja kõhualune on laiguline.

Segamini võib ajada... Kuldnokaga. Musträstast eristab kuldnokast see, et tal pole sulestikus tähne.

Levik ja rändamine. Musträstas pesitseb Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas, ta on inimese poolt viidud ka Austraaliasse ja Uus-Meremaale. Osades kohtades on nad paigallinnud, osadest kohtadest rändavad talveks minema. Talvituvad linnud Inglismaal ja mujal Lääne-Euroopa maades, Aasia kesk- ja lõunaosas. Põhjapool elutsevad musträstad talvituvad Põhja-Aafrikas.

Kus võib kohata. Pesitsevad nad salu- ja lodumetsades, puisniitudel, maa ja linna parkides, kalmistuil ja aedades.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 3 aastat, pikim teadaolev eluiga on 5 aastat.

Eluviis. Maapinnal kulgeb ta hüpates või kiiresti joostes, tihti peatub ja ajab saba püsti. Tegutseb põõsastes ja maas. Lend on musträstal madal ja lühike. Erutuse korral lendab lõikava kisaga varju. Linnades on ta julge. Laul on musträstal ilus ja väga musikaalne. Lauldes ta tavaliselt istub puu ladvas, vahest siiski laulab ka lennul. Lauluperiood kestab aprillist juulini. Mängul, territooriumi kaitsmisel ja paaride moodustamisel esineb musträstal palju rituaalseid käitumisviise. Mängu ajal jookseb isaslind lauldes ümber emaslinnu  kuni jäävad mõlemad vastastikku seisma püstiaetud sabaga ja avatud nokaga. Kui emaslind kükitab, järgneb paaritumine. Territooriumi kaitsmised võivad lõppeda ühe linnu surmaga. 

Pereelu. Musträstas on monogaamne lind. Paaride moodustumise järel hakkab emaslind pesa ehitama. Pesa asub maapinnast 1,6 m kõrgusel. Pesaks on massiivne paksuseinaline ja tugev ehitis, mis koosneb samblast, kuivadest lehtedest ja oksaraagudest. Meil pesitseb musträstas kaks korda suve jooksul. Pesas on 3–6 muna, mida haub emaslind. Haudevältus on 11–14 päeva. Pojad kooruvad 3–5 päeva jooksul. Pesast väljuvad pojad 12. või 15. päeval. Lennuvõimeliseks saavad nad 16. või 17. päeval. Kuni kolm nädalat toidavad poegi vanalinnud. Suguküpseks saavad linnud 1 aastaselt.

Toidulaud. Toiduks on marjad ja seemned. Harvem ka putukad ja ussid.

Vaenlased. Rebased ja varesed rüüstavad pesi.

Arvukus. Eestis pesitseb 150-250 tuhat paari, Euroopas 40-82 miljonit paari.

Iseärasused. Emaslinnud võivad sarnasuse tõttu paarituda laulurästaga.

Kasutatud allikad.
http://blx1.bto.org/birdfacts/indexa_short.htm
http://jogu.pri.ee/elukad/linnud.html
http://www.birdcare.com/bin/searchsketches?pfx=F
http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/?leht=art0804rastad
http://www.miksike.ee/
V. Rootsmäe, H. Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974

Kommenteerimiseks logi sisse!


Musträstas
Turdus merula
Kehapikkus. 24,5 cm.

Kaal. 100 g.

Tiibade siruulatus. 36 cm.