Kaelusrästas

Kaitse Eestis. III kaitsekategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata... Eestis haruldane läbirändaja, keda võib kohata läänesaartel ja mererannikul.

Välimus. Sarnane on kaelusrästas musträstaga. Pugualal on kaelusrästal valge laik ning tiival valkjas riba, mis on lennu ajal näha ebaselge heleda pikitriibuga. Isaslinnul on muu sulestik must ja emaslinnul pruun.

Segamini võib ajada... Musträstaga. Musträstas on üleni must, tal puudub kaela juures valge laik.

Levik ja rändamine. Pesitseb Lääne- ja Kesk-Euroopas ning Kaukaasias. Enamus linde on rändavad, talvitudes Vahemere ääres.

Kus võib kohata... Elutseb mäestikes, tundrates.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on pea 7 aastat.

Eluviis. Laul on linnul kaheosaline, algab vilistusega ja lõppeb lähedale kuuldava kädistusega. Laul sarnaneb musträsta laulule, kutsehüüd meenutab hoburästa oma. Kaelusrästa lend erineb teiste rästaste lennust. Rände ajal moodustab kolooniaid.

Pereelu. Pesa ehitab tavaliselt maapinnale või põõsastikku. Muneb 3 – 6 muna ja haudevältus kestab 12–14 päeva. Hauvad mõlemad vanalinnud. Samuti toidavad poegi mõlemad vanalinnud. Lennuvõimeliseks saavad pojad ca 2 nädalaga, suguküpseks 1 aastaselt.

Toidulaud. Toiduks on tal putukad, marjad ja seemned.

Vaenlased*. Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis harv läbirändaja, Euroopas pesitseb 310-640 tuhat paari.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
http://blx1.bto.org/birdfacts/indexa_short.htm
http://jogu.pri.ee/elukad/linnud.html
http://www.birdcare.com/bin/searchsketches?pfx=F
http://fi.wikipedia.org/wiki/
V. Rootsmäe, H. Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974
www.wikipedia.org
www.birdlife.org