Metsvint -- seltsiv laulind

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Saabuvad märtsi viimasel nädalal või aprilli algul. Isaslinnud tulevad varem kui emaslinnud. Lahkuma hakkavad augustis – septembris. Noored lahkuvad enne vanemaid.

Välimus. Emaslind on rohekaspruun, alapool rohekashall. Isaslinnu eesselg on kastanpruun, pea sinihall, põsed ja alapool punakad. Mõlemal on tiibadel kaks laia vööti. Nokk on lühike ja kooniline.

Segamini võib ajada... Põhjavindiga. Põhjavindi pugualune on oranžikas, metsvindil punane. Samuti on oranži näha põhjavindi tiibadel ning tal puudub pealael tutike.

Levik ja rändamine. Euroopas vägha levinud lind. Levinud ka Lääne-Aasias ja Loode-Aafrikas. Ränne toimub päeval suurte parvedena. Talvituvad Lõuna – Euroopas, atlantilises Euroopas. Samuti Loode - Aafrikas ja Kesk – Euroopas. Osad soojemas kliimas elavad linnud on paiksed.

Kus võib kohata... Parkides, metsas, samuti linnas.

Eluiga. Tüüpiline eluiga 3 aastat, pikim teadaolev eluiga pea 18 aastat.

Eluviis. Seltsiv lind, kes tegutseb peamiselt puu otsas. Maapinnal hüppab kiirelt ja kergelt või kõnnib. Laul on tal kiiretempoline ja lühike. Eristatakse mängulaulu, territooriumilaulu ja võitluslaulu. Laulab tavaliselt oksal, alustab hommikul vara ja lõpetab hilja. Laulmise lõpetavad juuni lõpul. Inimestega kohaneb kergesti. Teda võib kohata ka lindude toidulaudade juures, kuid tavaliselt nende all, mitte nende peal.

Pereelu. Isaslinnud hõivavad pesitsuspaiga peale lume sulamist. Nad on väga territoriaalsed ja ajavad sissetungijad sealt minema. Emas- ja isaslind on koos ca 6 nädalt enne pesitsemist. Selele ajal tehakse paaritumisrituaale, mis teinekord muutuvad omavaheliseks võitluseks. Pesa hakatakse ehitama kuu aega peale saabumist, pesa ehitab emaslind. Pesa ehitatakse okaspuudele või lehtpuudele ja see on väga hästi peidetud. Mai algusest kuni juuli alguseni võib leida pesast 3 – 6 muna. Haub emaslind, tavaliselt 11 – 16 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanemad putukatega. Pojad lahkuvad pesast 13 – 14 päeval, kuid ca3 nädala jooksul vanalinnud jätkavad toitmist. Suguküpseks saavad linnud 1 aastaselt.

Toidulaud. Pesitsusajal toitub putukatest, muul ajal on peamiselt taimetoiduline. Sööb seemneid, kõrsi, marju.

Vaenlased*. Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis pesitseb 1,5 - 2,5 miljonit paari, Euroopas elab 130 - 240 miljonit paari.

Iseärasused. Eesti arvukaim laululind. Kui noor metsvint ei kuule peale koorumist isaslinnu laulu, siis ta ei pruugi laulmist korralikult ära õppida.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
http://fi.wikipedia.org/wiki/
http://www.rspb.org.uk/wildlife/birdguide/
http://blx1.bto.org/birdfacts/
http://www.oiseaux.net/birds/
“Eesti laululinnud” V. Rootsmäe, H. Veroman, Valgus 1974