Sarviklõoke

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Eestis võib kohata läbirändel olevaid linde märtsi lõpus või aprilli alguses. Maist septembrini pole meil sarviklõokest kohatud. Sügisene läbiränne toimub oktoobris, vahel ka novembris. 

Välimus. Selg on sarviklõokesel pruun, kõhualune hallikas. Pea on musta ja kollasekirju. Üle pealae jookseb tal must joon, mis kulgeb ka mõlemale põsele. Tal on lai must haberiba, koos samasuguse puguvöödi ja kitsaste sulgkõrvadega. Emaslinnul puudub sulgvööt ning puguvööt on kitsam kui isaslinnul.

Segamini võib ajada... Lapi tsiisitajaga, kuid viimasel pole sarvi ja saba on lühem ning saba servades on rohkem valget. Sarnane on ka hangelind, kuid sarviklõokeses saba on enamuses must, pikem ja tema tiival puudub valge laik.

Levik ja rändamine. Ta on kuivade kõrgtundrate haudelind. Talvitumiskohad Kesk- ja Lääne-Euroopas, Musta ja Kaspia mere rannikute piirkonnas. Osad linnud on paiksed aasta läbi.

Kus võib kohata... Sarviklõoke elutseb mererannikul, väikeste meresaarte avarannikul, kesapõldudel, oraspõldudel ning liivikutel. Kuna neile meeldivad suured madala rohuga kaetud alad, on nad sagedased elanikud ka lennujaamades.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 2-5 aastat, pikim teadaolev eluiga on veidi alla 8 aasta.

Eluviis. Sarviklõoke on kohati parvelind, parves elamine on enam levinud rannikualadel. Tegutseb maapinnal ja lennul. Oksale ei lasku ta kunagi. Maas kulgeb rahulikult nagu nõmmelõoke, lend meenutab põldlõokest. Toitu otsib maapinnalt, maapinnal liigub kõndides või joostes. Teistest lõokestest on seltsivam ja julgem. Tema laulu meil kuulda pole, kuna ta ei viibi laulmise ajal Eestis.

Pereelu. Sarviklõoke on monogaamne lind. Paarilise meelitamiseks ja territooriumi märkimiseks kasutab isaslind 'laululendu': lind lendab ca 300 meetri kõrgusele ja hakkab siis lauldes spiraalis alla laskuma. Peale laulu sööstab lind, tiivad suletud maainna poole ning alles maapinna lähedal avab tiivad uuesti ja maandub. Pesitsmise algus on varakevadest juunini. Pesa teeb lind maapinnale mõne taimelehe varju või kivi kõrvale. Emaslind muneb 4 – 5 muna, mune hautakse 11-12 päeva. Pojad püsivad pesas 9 – 12 päeva, neid toidavad mõlemad vamalinnud. Pojad saavad lennuvõimelisteks  16 – 18 päevastena. Soemas kliimas on lindudel aastas 2-3 pesakonda.

Toidulaud. Sööb putukaid, vastseid, limuseid ja seemneid.

Vaenlased*. Väikekiskjad ja röövlinnud, kodukass.

Arvukus. Eestis ainult läbirändel. Euroopas elab 2 - 6,6 miljonit paari.

Iseärasused. Karastunud, külma mitte kartev lind.

Kasutatud allikad.
http://jogu.pri.ee/elukad/linnud.html
http://blx1.bto.org/birdfacts/indexa_short.htm
http://fi.wikipedia.org/wiki/
http://animaldiversity.ummz.umich.edu/
V. Rootsmäe, H. Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974