Tuttlõoke

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Eestis paikne lind.

Välimus. Hallikaspruuni värvi, puguala ja rinnal on sulestik läbitud  tumedamate triipudega. Peas teravatipuline suletutt, mis on isaslinnul suurem kui emaslinnul. Emas- ja isaslinnu sulestik on samasugune.

Segamini võib ajada... Põldlõokesega, tuttlõoke on põldlõokesest veidi suurem ja põldlõokesel on välimised sabatiivad valged.

Levik ja rändamine. Levinud on ta Euroopas, Põhja – Aafrikas ja Aasias.

Kus võib kohata. Tema meelispaikadeks on lagedad ja kuivad kultuurmaastikud, kesapõllud, nõmmed, loopealsed.

Eluiga. Tuttlõokese eluiga on kuni 5 aastat.

Eluviis. Tuttlõoke tegutseb peamiselt maapinnal, harva tõuseb õhku. Inimesi lubab endale võrdlemisi lähedale. Laulab peamiselt maas, õhus laulab tiibu väristades. Vahel laulab ka kõrgemal kohal. Laul meenutab põldlõokese laulu, kuid on sellest vaiksem ja lühem.

Pereelu. Pesa ehitab maapinnale rohu sisse. Ehitab emaslind, isaslind toob pesamaterjali kohale. Mune on 3–5 mais või juunis. Haub emaslind 12–13 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Pojad lahkuvad pesast 14. päeval ja saavad lennuvõimelisteks 16–18 päeval.

Toidulaud. Putukad, seemned, eriti taimede rohelised osad.

Vaenlased*. Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis pesitseb 20 - 50 paari, Euroopas 3,6 - 7,6 miljonit paari.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
http://jogu.pri.ee/elukad/linnud.html
http://blx1.bto.org/birdfacts/grptexts/larks.htm
http://fi.wikipedia.org/wiki/
http://www.birdid.org.uk
V. Rootsmäe, H. Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974
www.birdlife.org