Metskiur

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate lindude hulka.

Millal võib Eestis kohata... Saabub Eestisse aprilli lõpupoole. Lahkub augusti lõpupoole.

Välimus. Sulestik on linnul pruunikas, puguall hõre triibustik. Tiiva kattesulgedel tume viirg. Metskiuru rinnasulestik on ookerjas. Isaslind ja emaslind on sarnased.

Segamini võib ajada... Sookiuruga, kuid metskiurul on erksam värvus. Samuti võib segi ajada põldlõokesega. Põldlõokesel on pealael tutike, mida metskiurul pole.

Levik ja rändamine. Eestis levinud haudelind. Elutseb Euroopas ja Aasias, Talvitub Indias ja Aafrika savannides.

Kus võib kohata... Tavaliselt pesitseb mitmesugustes maastikutüüpides. Rohkem siiski metsalagendikel ja metsaservadel.  Samuti võib kohata metsvinti erinevates puistutes.

Eluiga. Metskiur elab keskmiselt 3 aastaseks.

Eluviis. Metskiur tegutseb maapinnal, kuid laulab puuladvas kui ka lennul. Maapinnal ta jookseb. Laulmist alustab tund enne päikesetõusu. Õhtul vaibub laul tund enne päikeseloojangut. Kuulda saab teda kuni juuli esimese pooleni. Mängulennul tõuseb ta puuoksalt õhku ning hakkab laskumisel laulma. Laul lõppeb oksale maandumisel. Laul on metskiurul teistest kiurudest kõige kõlavam ja vaheldusrikkam.

Pereelu. Metskiur hakkab pesa ehitama mai keskel ja teeb selle  tavaliselt maapinnale taimestiku või põõsa varju. Pesa on lihtne, lameda tassi kujuline rohukõrtest ja lehtedest ehitatud. Muneb mai lõpupoole 4-8 muna, haudumine kestab 10 –12 päeva. Pojad ootavad sööki 10 – 12 päeva. Haudumise ajal pesakonda segama minnes võib lind pesa maha jätta. PEale pesast lahkumist läheb veel mõni päev enne, kui pojad lennuvõimeliseks saavad. Noorlinnud saavad suguküpseks 1 aastaselt.

Toidulaud. Toitu otsib metskiur tavaliselt maapinnalt. Toiduks on putukad ja nende vastsed, vähesel määral ka seemned. Taimset toitu sööb tavaliselt peale pesitsusaega.

Vaenlased. Imetajad, suuremad röövlinnud.

Arvukus. Eestis pesitseb 450-800 tuhat paari, Euroopas 27 - 42 miljonit paari.

Iseärasused. Metskiur on Eesti üks kümnest arvukaimast pesitsejast.

Kasutatud allikad.
http://jogu.pri.ee/elukad/linnud.html
http://en.wikipedia.org/wiki/
http://blx1.bto.org/birdfacts/indexa_short.htm
http://www.rspb.org.uk/wildlife/birdguide/
www.birdlife.org
V. Rootsmäe, H. Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974